Kuigi lipumärki on kritiseeritud selle tõttu, et seda kasutatakse üksnes Eesti toidutööstuse toodangu, mitte päritoluriigi märgistamiseks, ei ole siiski lubatud välismaal kasvanud ning Eestis ainult pakendatud töötlemata liha sellega tähistada.

„Olen korduvalt palunud Nõo lihatööstusel ja Maximal sellise eksitava kujundi kasutamine lõpetada. Toiduliidu juhina ei ole mul muid hoobasid ettevõtjate korralekutsumiseks, sest Nõo ei ole toiduliidu liige,“ ütleb Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp, kes pöördus teemaga veterinaar- ja toiduameti poole viimati käesoleva aasta 17. jaanuaril.

VTA saab kontrollida seda, et märgistus, sealhulgas vabatahtlikult lisatav teave nagu märgid ja sümbolid, tarbijat ei eksitaks. Toiduliidu kaebust kontrolliti nii Nõo lihatööstuse kui ka Maxima tasandil.

Nõo lihatööstus ütles pärast VTA poolt antud selgitusi sealiha päritolu esitamise nõuete ning võimaliku eksitamise kohta, et lõpetavad Eestile viitava trikoloori kujutise kasutamise pakenditel mitte-eestimaise tooraine korral. Maxima ei soovinud teemat rohkem kommenteerida.

„Antud teemaga on ka varasemalt probleeme olnud. Eesti trikoloori kasutamine pakendil, milles on Poola päritolu sealiha, on tarbijat eksitav, sest võib jätta mulje, et tegemist on Eesti päritolu sealihaga,“ selgitab VTA pressiesindaja Elen Kurvits. „Seda ka juhul, kui müügipakendi tagaküljel ehk märgistuse teises vaateväljas on esitatud nõuetekohane teave „Päritolu: Poola“.

Oluline on see, et juhtum puudutab vaid müügipakendis jahutatud lihalõike ja muud toorest toodangut, mitte aga töödeldud liha nagu vorstid, singid või šašlõkk. Nende puhul on toiduliidu lipumärgi kasutamiseks lubatud Eestimaise tootmise korral kasutada ka välismaise päritoluga toorainet. Kusjuures siis pole kohustust liha päritolumaad üldse juurde märkida.

„Lipumärgi kasutamiseks ei pea sõlmima lepingut, oleme vaid soovinud, et kasutamisest meile teada antaks. Kui keegi eksib, siis jõuab see info meieni üsna kiiresti, kasvõi konkurentide kaudu,“ ütleb Potisepp.

Lisaks lihatööstusele on tema sõnul üheksa aasta jooksul, mil lipumärk on kasutusel olnud, selle kasutamise reeglite vastu eksinud vaid üks juustutootja. Siis oli tegemist töötajapoolse valestimõistmisega ning pakend muudeti ümber ja olukord lahendati.