Hädas sapipõiega
Sapipõiest tulev sapp lõhustab toidurasvu, võttes sellega osa seedeprotsessist. Tema tööd jätkavad seedeensüümid. Sapp sisaldab pigmenti, kolesterooli, happeid, sooli.
- Sapipõie ja sapiteede talitlushäired. Neid tuleb sagedamini ette nooremas ja keskeas, kuid võivad esineda ka vanemas eas. Talitlushäired sagenevad ebaregulaarse toitumise korral. Häired närvisüsteemi talitluses omakorda võivad esile kutsuda sapiteede talitluse muutusi, näiteks tekitada spasme, mis takistavad sapi voolu soolestikku (sapp peetub sapipõies või sapiteedes). Sapiteed lõtvuvad liigselt või lõtvuvad ebaregulaarselt, nad on avatud ja sappi voolab rohkesti kaksteistsõrmikusse.
Psühhoemotsionaalne ülepinge, magamatus ja suitsetamine kurnavad närvisüsteemi ning loovad soodsad tingimused sapipõie ja sapiteede talitlushäireteks. Teatud osa võib olla ka pärilikel teguritel.
Vaevused on esialgu tagasihoidlikud: raskustunne kõhus, puhitus pärast söömist.
Talitlushäirete korral on soovitatav tarvitada B-vitamiinide kompleksi ja magneesiumi (Magnex). Magneesiumi leidub ka mustas leivas, nisukliides, kaeras, tatras, porgandites, mustas rõikas ja teistes köögiviljades, maitserohelises ja puuviljades: apelsinis, sidrunis, mandariinis, rosinates. Magneesium rahustab, lõõgastab spasme, vähendab valuaistinguid ja soodustab sapieritust.
On soovitatav suurendada joodava vee kogust. Kuumad vedelikud ja mineraalvesi lõõgastavad spasme, vähendavad valuaistinguid, samuti soodustavad sapieritust. Vältige suitsetamist, alkoholi, suuri koguseid teravamaitselisi aineid ja ülesöömist. Sööge korraga mõõdukas koguses, aga sagedamini.
- Sapikivid. Üha sagedamini esinev sapipõiehaigus on sapikivitõbi. Kivid võivad tekkida ka sapiteedes, kui sapi äravool nendest on takistatud. Sapikivid on tingitud kolesterooli ja sapphapete ainevahetuse häirest. Oma osa on ka pärilikel teguritel. Tunduvalt sagedamini täheldatakse kive naistel, eriti ülekaalulistel ja eakatel.
Alati ei põhjusta sapikivid vaevusi ja nad avastatakse juhuslikult.
Sapikive võib olla nii väikesi kui suuri. Väga väikesed kivid pääsevad sapijuhades kergesti liikuma ja mõnikord väljuvad organismist märkamatult. Rasvarikas toit võib sapikivid kergemini liikuma panna. Kivid võivad vigastada sapijuha või sinna kinni jääda ja põhjustada tugevat, mõnikord lausa väljakannatamatut valuhoogu – nn sapikoolikut. Siis tuleb kutsuda kiirabi.
Sapikive tehakse kindlaks ultraheliuuringutega.
Kuna sapikivid tekivad enamasti uuesti, on vahel otstarbekas sapipõis kirurgiliselt eemaldada. Sapikive saab tänapäeval eemaldada ka veretult. Kive on võimalik purustada ultraheli või rõhulaine abil. Kui kivid mingeid vaevusi ei tekita, pole operatsioon tingimata vajalik.
Võimalusi kive ennetada on kahjuks vähe, sest enamikku soodustavaid tegureid – naissugu, vanus üle 40 aasta ja hele nahk – ei saa muuta. Abi on liigsest kehakaalust hoidumisest, sest sagedamini esineb sapikive tüsedatel.
Sapikivid tekitavad sageli sapipõiepõletikku. Tüsistusena võib sapipõis mulgustuda, tekitades kõhukelmepõletikku.
- Äge sapipõiepõletik. Ägedat sapipõiepõletikku iseloomustab valu paremal pool roidekaare all. Mõnikord on aga valu hoopis üleval pool või alakõhus. Valu kiirgub vahel paremasse õlga või abaluu alla. Võib kaasneda iiveldus, oksendamine, palavik ja vappekülm. Uriin võib muutuda tumedaks, väljaheide heledaks ja nahk kollaseks.
Diagnoosi kinnitamiseks tehakse ultraheliuuring, kompuutertomograafia ja vereanalüüs, et määrata kindlaks põletikunäitajate olemasolu veres.
Ägedat põletikku ravitakse haiglas antibiootikumidega. Sageli on vajalik kirurgiline ravi – sapipõie eemaldamine. Ägeda sapipõiepõletiku tüsistused – sapipõie mädapõletik, põie mulgustumine – vajavad kiiret kirurgilist sekkumist.
n Krooniline sapipõiepõletik. Põletik põhjustab sapipõieseina sidekoestumist ja paksenemist. Tekib enamasti pärast ägedat sapipõiepõletikku ja sapikivide korral. Sapipõieseina paksenemine häirib sapi väljutamist ja omakorda soodustab kivide teket. Krooniline sapipõiepõletik suurendab sapipõievähi riski.
Pärast söömist tekib raskustunne ülakõhu piirkonnas. Võib olla pidev tuim valu kõhus, enamasti ülakõhus. Mõnikord esinevad koolikud, iiveldus.
Kroonilise põletiku korral sapipõis sageli eemaldatakse.
- Esmane biliaarne maksatsirroos. Tõbi haarab peamiselt maksasiseseid sapiteid. Sapiteedes tekib põletik ja sapp seiskub. Maksas kujuneb sapipais, sapisoolasid ei viida enam korralikult välja ning pruunikaskollast värvi sapivärvnik ehk bilirubiin ladestub naha alla. Pikapeale muutub nahk pruunikaks ja tekib tugev piinav nahasügelus, mis on sellele haigusele eriti iseloomulik.
Kui alustada ravi haiguse alguses, on võimalik tõve arengut peatada.
Sapiteedes võib olla ka parasiite: põistang, lambliad, solkmed.
