Hammustaks kohvi? Mekime kohvitahvleid, mille lätlasest leiutaja kiirkäigul maailma vallutab

 (20)
Coffee Pixels
Kõige tugevam efekt võib avalduda vedela ja tahke kohvi koosmõjul.Foto: Anni Õnneleid

Osa Maalehe rahvast joob iga päev ühe või kaks annust kohvijooki, enne kui põllumehe juttu üles kirjutama hakkab. Leidsime poest kohvitahvlid, mis selgub, on lätlaste hiljutine leiutis, millesarnast polegi varem õieti toodetud.

"Üks on ikka päris tummine, nagu mõru šokolaad" arvab Rein, kes enamikel päevadest kohvi või kaks joob. "Piima oma oli mahedam, aga šokolaadi ja kohvi mekki tuleb mõlemast läbi."

Anni pakub, et pikka maad sõites võib tahvel kasulik olla, sest siis ei pea metsapeatusi tegema. Ligikaudu 1,80 eurot maksev tahvlike on bensukakohvist isegi odavam. Kohv jahtub pika sõidu peale maha, aga tahvlikesega seda probleemi pole.

Pärast esimest maitsmist on raske öelda, kas kofeiini mõju ikka piisavalt tunda on, kuna kaks tahvlikest lähevad kolme inimese vahel jagamisele.

Kohvitahvlite idee peale tuli Riia kohvikuomanik Raivis Vaitekūns, kes nägemuse lühikese ajaga välja arendas, tootmise käima lükkas ning kellel nüüd on üle jäänud vaid uusi turge haarata. Eestis leiab söödavat kohvi suuremate linnade Maksimarketites.

Coffee Pixelsi nime kandvad kohvitahvlid valmistatakse Baldone linnas kakaovõist ning kohvikirsist ehk kohvipuu viljast, mille sees on kaks kohviuba. Ühes tahvlis on 50 milligrammi kofeiini (piimaga variandis 33 milligrammi), mis on sama suur annus kui väiksemas tassis kohvis. Tahvlimeistrite sõnul imendub tahvlikohv organismi aeglasemalt kui vedelik ning mõju kestab seetõttu kaks korda kauem.

Seotud lood:

Portaali Laukos.lv küsimustele vastab tahvlileiutaja Raivis Vaitekūns.

Miks näete vaeva peenete koostisosadega, kas ei saa näiteks üle jäävat kohvipaksu kokku pressida ning kakaovõiga kokku segada?

Idee sai alguse sarnasest lähenemisest, aga kohvipaksu me siiski kokku ei kogu. Kui peaks nii lihtsalt saama ja tulemus oleks hea, oleks keegi selle juba ammu ära teinud. Tõsi on, et kohvi valmistades saame ubadest kätte kohvi maitse, aga see on vaid 20 protsenti heast kraamist, ülejäänu lendab prügikasti.

Kohvipaksuga võib keha koorida, taimi väetada ning sipelgate vastu võidelda. Aga minu meelest oleks kõige mõttekam see, kui kohvipaks mingiks materjaliks ümber töödelda. Näiteks kiuks, millest mõned ettevõtted toodavad tumepruune plaate. Teised teevad kohvipaksust lausa kohvikruuse.

Meil oli lähtepunkt pisut teine. Kohvikus töötades nägime, kui palju peab kohvipaksu ära viskama. Kui ühes kuus kulutad 50 kilogrammi kohvi, siis sellest 40 viskad prügikasti. Kui sellele mõtlema hakkad, siis ei saa enam päris rahu. Tahtsime keskkonda vähem saastada ja leidsime retsepti, kuidas kohvioa saab kakovõiga kokku segada ilma mingeid jäätmeid tekitamata.

Taome rauda, kuni see veel kuum on.

Kohvipuu õitseb nagu jasmiin. Pärast õitsemist saavad õied marjadeks ja igas marjas on kaks seemet ehk kohviuba. Kohvimarja kutsutakse kohvikirsiks ehk hispaania keeles cascara. Neid keegi farmer ei ekspordi või visatakse see osa komposti.

Meie kohvitahvli sees on terve uba – jahvatatult nii ümbritsev kirss kui ka uba. Peamine mass, mis seda kõike koos hoiab, on kakaovõi. Šokolaad see samas pole, nagu paljud ekslikult arvavad. Šokolaadis on kakaopulber ka sees, aga meie tootes on ainult kakaovõi, näputäis soola, aga kõik muu juba kohvi. Ühes tahvlis on umbes kolm grammi kohvi.

Kust ostate tooraine?

Kakaovõi, himaalaja soola ning suhkru ostame kohalikult ettevõttelt Gemoss, „Arabica“ oad tellime Kopenhaagenist, Euroopa parima röstija käest, kes need Etioopast saab. Kirss tuleb Nicaraguast, kus on põllumehed, kes toodavad meiesugustele kakaokirssi.

Tähendab, teil on konkurente?

Euroopas konkurentsi pole, aga Ameerikas kaks ettevõtet on. Oleme nende kohvitahvleid ka maistnud ja järeldanud, et nad pole meie kvaliteedile ligilähedalgi. Võime neist vabalt „üle sõita“. Sellist toodet neil pole, kus nad kohvikirssi kasutaks.

Toote leiutaja on vana kohvikupidaja. Foto: Timurs Subhankulovs / Laukos.lv

Aga kuhu jääb kohvi valmistamise rituaal, tassike kohvi ja kõik, mis sellega kaasas käib?

Loe veel

Kohvi joomise rituaali vastu me võitlema ei hakka. Kui üldse, siis oleme halva kohvi joomise ja ebatervislike jookide vastu. Näiteks energiajoogid, mis just kõige tervislikumad pole. Lätis ei joo ka inimesed nii palju kohvi kui näiteks Hollandis ja seetõttu on kohvi joomise kui rituaali suhtes tugevamad tunded. Meil on selliseid kliente ka, kes muidu kohvi ei joo, aga tahvli vahendusel hindavad kofeiini häid omadusi küll.

Kus söödavat kohvi müüte?

Algul mõtlesime, et nišš on ainult kvaliteetse kohvi nautijad, keda on ka üha rohkem, aga toodet arendades ja inimestele maitsta andes nägime, et auditoorium on laiem. Näiteks autojuhid, matkaturistud, kellel pole lihtne kohvi kaasa võtta, tudengid ja teisedki. Nüüd müüaksegi tahvleid peamiselt bensiinijaamades ning matka- ja ökopoodides.

Peab tunnistama, et Läti ja Balti turg ongi suure kasvupotentsiaaliga idufirmale nagu meie, kitsas.

Samas saame aru, et 1,85 eurot tahvli eest tundub Läti inimesele kallis. Peab tunnistama, et Läti ja Balti turg ongi suure kasvupotentsiaaliga idufirmale nagu meie, kitsas. Suund on ekspordil ja internetimüügil. Investorid näevad ka just ekspordis suurt potentsiaali.

Investor tulebki uude ettevõttesse seepärast, et tahab investeeringu pealt teenida, seeõttu paari aasta pärast müüb investor ettevõtte või oma osa mõnele suuremale ettevõttele. See on kogu maailmas tavaline. Otsisime ise ka investorit, kuni ühega kohtusime. Pidasime nõu, arendasime ideid, kuni olime samal lainel ja asi läks käima.

Mitu tahvlit valmistate ja millised tulevikuplaanid on?

Praegu toodame umbes 14 000 tükki, aga saame võimsust suurendada ka. Järgmine samm olekski kümme korda rohkem ehk ligi 4,5 tonni. Tahaks välja lasta veel ilma suhkruta versiooni ning samuti tahame saada biosertifikaati.

Äri läks käima aasta eest. Esimese poolaasta arendasime toodet, parandasime retsepti ja tegime parema pakendi. Sellel aasta esimese poole keskendume Skandinaavia ning Hollandi turule, mis peamiselt tähendab rahvusvahelistel festivalidel osalemist, kus arvestame Läti EASi abiga. Aasta teisel poolel on fookus Inglismaal ja USA-l. Praegu on uus investeeringuperiood ja kuna tiimis on investor, ei pea pikalt mõtlema, kui tootmismahtu ka 20 korda suurendama peaksime.

Mõnda aega tagasi võitsime Jaapanis Fukuoko startup-konkursil. Nad pakkusid seal kontorit ja aastast lepingut, aga nägime, et kuigi potentsiaal on tohutu, on turg liiga erinev. USA ja Euroopa turg on lihtsamalt mõistetav, äripartnerid räägivad inglise keelt ja on harjutud uusi tooteid ostma. See on ka väga oluline, et jaemüügist liigub kauplemine internetti. Ühesõnaga taome rauda, kuni see veel kuum on.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare