Hea saak viib müügi alla
Maxima kliendid ostsid rohkem letšot ja oliive, kodumaisest toodangust kogusid populaarsust uue pakendiga Rakvere tooted – viiner, lastevorst ja doktorivorst. Märgatavat langust on näha juustu- ja võisarnaste toodete puhul.
Maxima Eesti brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe sõnul tõusid eelmisel aastal nende poodides 50% kala ja kalatoodete müük – värske punase kala müük ja seda nii terve kala müügil kui ka filee ja steikidena müüdava kala puhul.
„Siin ei saa põhjuseks tuua vaid sooduspakkumiste mõju, vaid mõningast nihet inimeste tarbimiseelistustes– üha enam eelistatakse värsket kala näiteks võrdluses lihaga,“ põhjendab Ty Lehtmäe, kelle sõnul kasvas poole võrra ka konserveeritud tuunikala müük.
Konservide toob ta välja järgmised muutused 2013. ja 2014. aasta vahel:
• Mullu osteti ligi 40% võrra vähem ubasid ning kolmandiku võrra vähem konserveeritud seeni. Viimase puhul võib ilmselt leida osa põhjusest hea saagikusega seeneaastas.
• Suurim tõusja oli konservtoodete osas letšo, samuti näitasid tuntavat tõusu oliivid.
Juurviljade kategooriates olid suurima kasvunumbriga erinevad maitserohelised ja salatid, samuti tõusis traditsiooniliste juurviljade müük:
• Spinatit karbis (100g) ning salatisegu karbis (100g) osteti aasta varasemast 80 protsenti enam, rukolat karbis 50% enam.
• Kimbus müüdava redise müük kasvas samuti ligi 50% ja pika kilekurgi puhul kolmandiku.
• Lahtise tomati müük tervikuna kasvas 20%, sh olid populaarsed tarbija jaoks uudislikumad tooted nagu Kumato tomat, vaarikatomat ja ploomtomat.
• Müügikasvu näitas ka lahtine kartul, seda mõnevõrra tagasihoidlikumalt ehk pisut alla 20%. Kuid üldkoguste osas on kartul traditsiooniliselt üks müüdavamaid toiduaineid Eestis, seega viitab selle toiduaine kasv ikkagi kartulitarbimise märgatavale suurenemisele.
Puuviljade puhul olid trendid järgmised:
• Pirnide ja virsikute müük kasvas kaks korda.
• Ligi 80% võrra oli kõrgem ka ploomide, aprikooside müük; poole võrra suurenes murelite ja hurmaa müük.
• Varasemast vähem osteti kiivit ja avokaadot, aga ka õuna. Viimase puhul võib ilmselt taaskord välja tuua klimaatilised tingimused Eestis ehk hea saagiga õuna-aasta.
Lihatoodete puhul oli tõusu näha üsna mitmes suunas:
• Tarbija võttis hästi vastu meie Maailma Köögi sarjas pakutud erinevad vinnutatud lihad, peamiselt Hispaaniast.
• Värske liha ja kana ning –toodete osas müüvad hästi nii erinevad tükid (rind, kael, selg jm) kui ka subproduktid (maks, süda). Ka oli tõusu näha valmistoodetes, seda nii liha kui kana puhul.
• Kodumaistest toodetest näitasid müügikasvu mitmed Rakvere Lihakombinaadi tooted, millel uuendati nii pakendit kui koostist – viiner, lastevorst, doktorivorst.
Piimatoodetest jäid põhitoodete ehk pakipiima, hapukoore, kohvikoore, juustu, või ja kodujuustu müük samale tasemele. Tuntavalt kasvas kodujuustu Piatnica müük.
Märgatavat langust on näha juustu- ja võisarnaste toodete puhul. Selle põhjuseks on ilmselt asjaolu, et nii tavaline juust kui ka või on tarbijale kättesaadaval hea ja taskukohase hinnaga.
