Hooldamata kodused gaasiseadmed on ohtlikud


6RS05OCT10Z09.JPG
6RS05OCT10Z09.JPGFoto: Rene Suurkaev

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab meelde, et kodutarbija gaasiseadmeid- ja paigaldisi tuleb ohutuse tagamiseks lasta pädeval spetsialistil regulaarselt kontrollida ja hooldada.

„Oluline on teada, et gaasitöid (projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, demonteerimine, remontimine jms) ei tohi mingil juhul teha ise, neid võib teha üksnes eripädevusega isik, kellel on majandustegevuse registris vastav registreering,“ teatas TJA avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma.

Reeglina tuleb kodutarbija gaasiseadmeid ja –paigaldisi lasta spetsialistil kontrollida ja hooldada kord aastas, täpsema info selle kohta leiab iga konkreetse seadme kasutus- ja hooldusjuhendist. Kõige tüüpilisemad kodutarbija gaasiseadmed on gaasiveesoojendi, gaasipliit ja gaasikatel.

Korteriühistu vastutab eluhoone trepikodades oleva gaasitorustiku nõuetele vastavuse eest, juhul kui lepingutega ei ole määratud teisiti. Gaasipaigaldisele, mis on üle 15 aasta vana ja asub kortermaja ühiskasutuses olevates ruumides, tuleb teostada audit ning seda korrata hiljemalt iga 4 aasta järel. Gaasipaigaldistega seotud suitsugaaside lõõride puhastamist tuleb teha üks kord aastas pädeva korstnapühkija poolt. Korterisisese gaasipaigaldise (gaasitorustik koos gaasiseadmetega) nõuetele vastavuse eest vastutab iga gaasipaigaldise omanik ise.

Audit on tehniline kontroll, mille eesmärk on tuvastada gaasipaigaldise ja gaasiseadme tehniline korrasolek, ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus ning võimalikud olulised puudused. Kui kodutarbija gaasipaigaldisel puudub kasutusele võtmisele eelneva auditi (tehnilise kontrolli) protokoll, tuleb lasta gaasipaigaldisele audit teha. Kontrolli ja auditit teostab Inspecta Estonia OÜ, kelle esindused asuvad Tallinnas (tel: 659 9470), Tartus (tel: 742 7113), Pärnus (tel: 445 9788) ja Jõhvis (tel: 332 2111).

TJA kogub teavet gaasiga seotud juhtumite kohta Päästeametilt ja võrguettevõtetelt ning mullu registreeriti Päästeametis 279 gaasiavariilist olukorda.

Kõige sagedamini olid väljakutsed gaasiavariilistele olukordadele seotud gaasilekke või -lõhnaga (233 juhtumit). Tsentraalgaasiga seotud väljakutseid oli 154 (55 % kõigist väljakutsetest) ning balloongaasiga seotud väljakutseid 47 (17 % kõigist väljakutsetest), ülejäänud juhtudel oli tegemist mõne muu põhjusega. Piirkondade lõikes toimus sarnaselt eelnevate perioodidega kõige enam gaasiavariisid Tallinnas (119) ja Ida-Virumaal (71). Gaasiavariisid leidis enim aset eluhoonetes - 195 juhtumit (valdavalt kortermajade ühisomandis olevate gaasitorustike pihkamised) ning õuealadel - 71 juhtumit.

Lisaks Päästeametile saab Tehnilise Järelevalve Amet andmeid gaasivaldkonnas toimuvate avariide ja õnnetuste kohta võrguettevõtjatelt. Võrguettevõtjatele laekus 2015. aastal kaebusi tsentraalgaasi tarbivatelt klientidelt 357 korral, neist 255 korral tuvastati ka reaalselt puudusi (leke, pihkamine vms). Võrguettevõtjatele kuuluvate gaasipaigaldiste (gaasitorustikud) kaitsevööndi tingimusi rikuti 28 korral. Võrguettevõtjate gaasipaigaldisi vigastati või lõhuti teiste isikute poolt 23 korral.

2015. aasta juhtumitest kaks lõppesid inimese surmaga.

Tänavu aasta algusest on vannitoa gaasiboilerist põhjustatud vingumürgitusse surnud juba kaks inimest. Selliste õnnetuste toimumist sel aastal võib pidada erakordseks. TJA on kogunud gaasiga seotud juhtumite statistikat ning neid juhtumeid analüüsinud kaheksa aastat ning selle aja jooksul ei ole analoogseid juhtumeid olnud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare