Paljud toidutehnoloogid on pädevad pelgalt enesekontrolli plaani koostamises, ei enamas. Ja kapitalism on orienteeritud kasumile (mitte lisaväärtusele!), vahendeid selle saavutamiseks eriti ei valita.

Tige imperialist olevat omal ajal 5% kasumit haistes olnud valmis petma, 10% oli aga piisav põhjus sõja alustamiseks. Sellises karmis süsteemis oleme ennast küll kaitsnud igasuguste deklaratsioonide ja konventsioonidega, süsteem on põhiolemuselt aga siiski halastamatu.

Aeg oma peaga mõtlema hakata

Praegu saame me ennast lolluse ja kuritegeliku kasuahnuse vastu kaitsta vaid info hankimise ja ettevaatlikkuse abil. Peame taas ise oma peaga mõtlema hakkama. Oleme ju isiksustena nii killustatud – kunagi andsime ära valitsejatele kogukonna juhtimise vastutuse, siis munkadele üle palvetamise ja kõrgemate sfääridega suhtlemise,seejärel eristusid käsitööd jne. Ikka jupikaupa enda sisemaailma ja maailmast arusaamist vaesestades, muutes ennast üha enam ja enam mutriks, monofunktsionaalseks detailiks suures masinavärgis.

See liialdus oli siiski teravalt päevakorral sadakond aastat tagasi. Nüüd oleme ehk lõpuks teel täiuslikkuse ja sisemise harmoonia poole. Mõtlemisfunktsioonigi hakkame tasapisi poliitkutelt ja ametnikelt enestele tagasi lunastama.

Väga paljud on saanud üle minnalaskmismeeleolust – on organiseeritud taluturud, elavtoit, toidulavka. Tootjad peavad inimeste värske ja rikkumata toidu ostmise sooviga kaasa tulema või siis mattuma oma purgihunnikute alla. Neile peab meelde tuletama, mis asi on toit.

Miks lapsed jäätist armastavad?

Muide, paljud definitsioonid on meil tootjate poolt mugavaks moonutatud. Kui jäätis oli omal ajal „külmutatud piimatoode”, siis nüüd see nii enam ei ole. Ainult koorejäätisel (ka plombiiril) on kohustus sisaldada piimatooteid. Aga üks valge püsiva vahuga jäätis võib olla vabalt toodetud ka veest, taimerasvast, suhkrust ning lõhna- ja maitseainetest. Me sööme midagi külma ja lõhnavat, mis meenutab jäätist, kuid keha ei saa sellest midagi tarvilikku.

Mis head on siis päris jäätises? Miks lapsed seda armastavad? Tegelikult on tõelises jäätises palju head ja kasulikku. Eriti näiteks sellises, mis on emulgeeritud munakollasega. Seal on piima kõigi tema 30 000 bioaktiivse ainega, siis on seal munakollase täiuslik toitainete kompleks (54 kraadi juures salmonella sureb, ei maksa karta). 

Isegi mahlajäätis on kasulik, kui temas ikka on päris mahl (mitte värvid, lõhna- ja maitseained, suhkruasendaja). Vee molekulid teatavasti kipuvad seistes moodustama klastreid (pallikesekujulisi kogumeid), mille küljest üksikute molekulide lahtirebimine võtab organismilt jõudu ja energiat. Kui vesi on jäätunud, tekib kristallstruktuur ja kõik veeioonid on ilusasti ühekaupa rivis. Kui jää sulab, võtab jupp aega, kuni ta uuesti klimpi läheb. Sellist molekulaarset vett on organismil hea omastada, ta saab juua, nagu allikal. Sealt ka laste jääpurika limpsimise isu.

Jäätiseletis leiab praegu igasugust kraami. Isegi karmiinpunast, mis on asovärv ja tegelikult keelatud. Kahjuks jah, täiesti toredad koorejäätised olid asovärvi ja millegimaitselise lõhna- ja maitseainega ära rikutud. Aga teate ju isegi, mis tilk pissi teeb ämbri veiniga!

Muidugi, mõningaid mööndusi peab tegema, et üldse midagi suhu pistmiseks leiaks.

Reeglina on jäätiste vahvlid küpsetatud taimerasvaga, õli leiab nende koostisest haruharva. Et aga vahvel ise moodustab jäätise kogumassist alla 7%, ja et see on pigem kuiv kui rasvane, siis taimerasva kogus on sellise toote puhul kaduvväike.

TÄHELEPANU! Allpool on kaks videot, milles toidupolitseinik Ene Lill õpetab valmistama kreembrülee- ja vahukoorejäätist.

Järgmises toidupolitseiniku loos tuleb juttu limonaadist ja küpsistest.