Kas kütmine päästab niiskusest ja kopituslõhnast?

Lugeja E. Ojamägi Paidest tunneb huvi, mis oleks kasulikum tema puitpalkidest suvemajale, mida ta kasutab vaid kevadest sügiseni ja tahab teada, kas maja tervise huvides oleks otstarbekas ka talvel aeg-ajalt maja kütmas käia. Külmumisohtlikke veetorusid hoones ei ole. Samuti soovib lugeja teada, mida ette võtta, et kevadel suvekodusse minnes ei leiaks sealt eest niiskeid ja halvimal juhul kopitanud asju.

Puitmajade sisekliimat on põhjalikult uurinud ehitusinsener Targo Kalamees, kelle sõnul hoone õhutemperatuuri kõikumine ehk ahju kütmine või mittekütmine ei mõjuta korras puitmaja konstruktsioone halvasti. Kiire ja tugev kütmine võib kahju teha külmalt seisnud ahjule, samuti võib kiirest temperatuuritõusust tingitud niiskuse vähenemine tekitada pragusid värvitud ja krohvitud pindadele.

Kopituslõhn ruumides tuleneb sellest, et mingi hulk niiskust on ruumidesse alles jäänud ja seda saaks vältida, kui siseõhk oleks kuivem ja soojem.

Kui aja jooksul tekib aga hoonesse hallitus, on see selge märk sellest, et maja tervis ei ole korras.

Võimalik, et tarinditesse pääseb niiskus läbi katkise katuse, mädanema läinud aknaaluse või on hoopiski maja remondi käigus rikutud hoone niiskustasakaalu.

Tüüpiline on, et vanu palkmaju soojustati ja tihendati valede ehitusmaterjalidega ja sobimatute ehitusvõtetega.

Uuemal ajal ehitatakse vanadesse puitmajadesse saunu ja vannitubasid, mis eeldab majalt samuti algsest hoopis teistsuguseid tingimusi. Nii tekib olukord, kus hoones tekkinud niiskus ei pääse välja, muudab piirded niiskeks ning loob neis head tingimused hallituse arenemiseks.

Hallitus ja kopitus on selge märk, et peremees ei hoolitse oma maja tervise eest korralikult.

Need probleemid võivad olla aga igal majal erinevad ning nende lahendamiseks tuleks pöörduda ehitusala spetsialisti poole, kelle abiga tuleks need põhjused kindlaks teha ning vajalikud lahendused välja mõelda, et majas õige niiskustasakaal taastada.