Kas meie kodu on lapsesõbralik?
“Olge nii ettevaatlikud kui tahate – lapse liigutused on kiiremad kui täiskasvanul ning kui ta saab endale midagi peale tõmmata, siis ta seda ka teeb,” ütleb perearst Eero Merilind.
Kuni kolme-neljakuuste puhul on tema sõnul enim levinud see, et laps areneb kiiremini kui vanemad arvavad. Ehk siis jäetakse laps servadeta tasapinnale, kust ta oma esimese pöörde otse üle ääre teeb. Pooleaastasest aastaseni armastavad lapsed roomata, kõikvõimalikest rippuvatest esemetest kinni haarata ning need endale pähe tõmmata.
“Kõige probleemsem vanus on aga kõndima hakkamisest ehk aastast kuni kahe ja poole aastani, kus liigutused on kiired, ent mõistus pole veel pähe tulnud,” teab Merilind. “Uudishimu on suur ja pahandused kärmed tulema – alates pastapliiatsite ning kõikvõimalike varraste elektrikontaktidesse torkamisest kuni kõige võimaliku suhu, kõrva ja ninna toppimisest. Süüakse ja juuakse kõike laokil olevat, alates nööpidest ning lõpetades äädika ja maitseainetega.”
Kolmandast seitsmenda eluaastani tuleb tubases mõttes rahulikum aeg, kuid siis on suureks ohuks hoovis ja tänaval jalgrattaga, rulluiskude või rulaga sõitmine, ujumishuvi ning batuudihüpped. Kindlasti tuleb lastele rääkida kaitsmete ja kiivrite kandmise vajalikkusest ning näidata, kus tohib ujuda ja kus mitte.
Pilk põrandale
Koduses miljöös tasub väikelaste puhul veel tähelepanu pöörata järskudele treppidele, põlevatele küünaldele ning libedatele põrandatele.
Disainer Margit Hansmer lisab, et pisikeste laste puhul võiks pigem hoiduda pikkadest maani ulatuvatest kardinatest. “Põrandakatet valides tuleb arvestada, et lastele meeldib väga põrandal mängida ja päris pisikesed liiguvad roomates. Seetõttu ei tohiks põrand olla külm. Eelistada tuleks naturaalseid sooje tihedaid põrandakatteid, kus tolm ei saaks pragudesse koguneda.”
Põrand võikski olla lihtsalt puhastatav ja värviline, et iga väike joonistuskriips või toiduplekk kohe silma ei paistaks. Materjalidest sobivad eriti marmoleum, kork ja naturaalparkett, mida saab õnnetuse korral lihvida ja seejärel õlitada.
Lastetoa vaip võiks olla samuti looduslik ja loomulikult soe – lambanahk, naturaalne bambusvaip. Hea oleks, kui vaip poleks väga kõrge karvaga, kuna sinna kipuvad mänguasjad kinni jääma ja neile peale astudes võib haiget saada.
Mööbliga ei maksa liialdada
“Lastetoas ei tohiks mööbliga liialdada, see võiks olla lihtne ning eelistatud on naturaalsest puidust mööbel. Männipuu mõjub rahustavalt ja tõstab meeleolu,” jutustab Hansmer. “Mööbli osas võiks veel arvestada, et kapid ja riiulid ei oleks väga kõrged. Laps peaks saama ise ülemiselt riiulilt raamatu kätte.”
Lapse tuba peab olema valge, lisaks loomulikule valgusele rakendage üld- ja kohtvalgust. Valgustid on mõttekas sättida lakke ja seinte kõrgemasse osasse. Kõik pistikud peavad olema turvakaitsmega ja kuumenevad lambid lapsele kättesaamatus kohas.
Ohutuse kõrval on muidugi sama tähtis see, et lapse tuba oleks hubane ja rõõmuküllane – selline, et laps seal tõesti mängida ja toimetada tahaks.
