Kas vahetada radiaatoreid?
Vanema korrusmaja elanikul võib tekkida soov remondi käigus ka oma radiaatorid uuemate ja moodsamate vastu vahetada. Motiiviks on harilikult esteetiline külg. Selle kõrval ka arvamus, et küllap see vana radiaator on endasse juba igasuguseid setteid kogunud. Ja vaevalt selline enam korralikult sooja välja annab. Harvem on vahetussoovi ajendiks radiaatori lekkimine või purunemine.
IMI Internationali tehniline konsultant Aivar Rant, kas radiaatorite vahetus on iga korteriomaniku enda asi, ehk teisisõnu: kas selleks on vaja ka kellegi luba ja tarka nõu?
Saan inimeste “naabrist parem” mõttemallist aru küll. Kui ta näeb uues majas moodsat radiaatorit, tahab kohe ka endale sellist. Aga maja küttesüsteem on ühtne tervik. Seepärast peame teadvustama, et kõik see, mis me oma korteris teeme, mõjutab suuremal või vähemal määral kogu süsteemi. Halvas mõttes isetegevus radiaatorite vahetamises võib tuua kaasa hulga probleeme.
Millised need tavalisemad vead on?
Kõige sagedasem viga on see, et hangitakse liiga suur radiaator. Kui te ka teate või mõõdate ära oma toa pindala, siis sellest soojustehnilises mõttes sobiva küttekeha valikuks ei piisa. Eri radiaatorid väljastavad sooja oma ühe ruutmeetri küttepinna kohta erinevalt. Samuti on iga ruutmeetri toapinna soojusvajadus erinev sõltuvalt sellest, kas korter on maja keskel või otsas, ülemisel või alumisel korrusel.
Kas radiaatorimüüja ei oska nõu anda?
Kahtlustan, et radiaatorimüüja teab küll enam-vähem kõike oma kaubast, kuid ei ole pädev hindama teie maja küttesüsteemi tervikuna. Nii küttekehade vahetamiseks kui ka süsteemi ümberehitamiseks peaks pöörduma projekteerija-konsultandi poole.
Spetsialist peaks leidma lahenduse, kuidas ja milliste vastu teie küttekeha vahetada, nii et küttesüsteem tervikuna ega naabrid kannatada ei saaks. Tal tuleks teha vastavad arvutused, leida vajalik küttepinna suurus, valida sobilik radiaator ning kontrollida, et selle küttekeha vahetusega ei rikutaks süsteemi soojuslikku ja hüdraulilist tasakaalu.
Suur kogemustepagas, mida oleme jaganud ja kindlasti jagame edaspidigi, on selles valdkonnas meil hästi tuntud Rootsi firmal Tour&Andersson (TA).
Räägitakse ühetoru- ja kahetorusüsteemist. Esimesel juhul pidi isetegevuslik radiaatorite vahetus lausa keelatud olema.
Ühetorusüsteem tähendab seda, et radiaatorid on püstikus ühendatud järjestikku. Kõige tulisem küttevesi läbib esimese korruse radiaatorid, seal antakse hulk soojust ära ja teisel korrusel on vesi radiaatorites juba natuke jahedam.
Et saada korterisse sama soojust mis esimesel korrusel, peab radiaator suurem olema. Ja ikka nii edasi kuni üles välja. Mida rohkem radiaatoreid vesi läbi käib, seda rohkem see oma teekonnal jahtub ja seda suurem peab olema radiaatorite küttepind.
Sagedasem on isegi selline ühetorusüsteem, kus püstikus läheb kuum vesi kohe kõige ülemisele korrusele ja hakkab sealt allapoole tulema.
Kui nüüd viienda või eelmisel juhul esimese korruse korteri elanik vahetab radiaatori suurema vastu, alandab see teiste korruste radiaatoritesse voolava vee temperatuuri, mis põhjustab nende võimsuse vähenemist ja madalamat õhutemperatuuri toas.
See tähendab, et ühetorusüsteemis on naabrid omavahel väga seotud. Siin on matemaatika täpsem ja vähimgi üle kontrollimata ja läbi arvutamata muudatus süsteemis võib tekitada probleeme.
Kas kahetorusüsteem on n-ö lollikindlam?
Kahetorusüsteemi puhul on korteri küttekeha ühendatud püstiku torudega paralleelselt ja maja kõikides radiaatorites voolab ühesuguse temperatuuriga vesi.
Igast radiaatorist voolab läbi kindel veehulk ning tuppa antav soojus ei sõltu sellest, mis alumine või ülemine naaber oma radiaatoritega ette võtnud on, vaid eelkõige sellest, kui hästi on küttesüsteem tasakaalustatud ja kui hästi töötab katlamaja.
Kuid olete ikkagi seisukohal, et radiaatorite isetegevuslik vahetus on üldjuhul ebasoovitav tegevus?
Igal juhul soovitan kaasata radiaatorite vahetusse spetsialisti. Rangelt võttes saab ka ühetorusüsteemi ümber ehitada ning muuta radiaatorid reguleeritavaks. Selles osas on välja pakkuda mitmeid lahendusi, mida edukalt on juurutanud üks Euroopa juhtivamaid radiaatoriventiilide valmistajaid – Saksa firma Heimeier.
Kuid arvestada tuleb sellega, et üldjuhul kaasneb ühetorusüsteemi ümberehitamisega reguleeritavaks kogu küttesüsteemi ümberhäälestamise vajadus. See on kompleksne ettevõtmine ning radiaatorite vahetamisel ühes toas või korteris tuleks hoolikalt kaaluda kõiki plusse ja miinuseid. Seetõttu on sedalaadi ümberehitust soovitatav ette võtta terves majas korraga.
Väidetakse, et malmradiaatorite enda eluiga on pikk, aga nad koguvad endasse aastate jooksul sadet, mis vähendab soojajuhtivust.
Malmradiaator on väga suure veemahuga ja töötab tõepoolest kui mudapüüdur. Kuid see, kas ja kui palju sadet malmradiaatoritesse koguneb, oleneb ikkagi konkreetse küttevee kvaliteedist. Et see hakkaks radiaatori efektiivsust mõjutama, peab vee kvaliteet ikka väga kehv olema.
Tundub, et olete igati radiaatorite vahetamise vastu. Küsin teistpidi: millal tuleks radiaator välja vahetada?
Malmradiaatoreid saab koos torustikuga või ka eraldi, pärast seinalt maha võtmist, läbi pesta. Kui torustikud on amortiseerunud, võib majas need välja vahetada ja vanad malmradiaatorid alles jätta. Seejuures tuleks ikkagi tellida küttesüsteemi projekt ja lasta spetsialistil nende suurused üle kontrollida. Elu näitab paraku seda, et olemasolevad radiaatorid ei ole alati piisavad, tagamaks toas vajalikku õhutemperatuuri.
Malmradiaatorites pole korrosiooni, küll sööb korrosioon ära plekkradiaatorite seinad. Radiaatorite vahetuse peale tuleb mõelda eelkõige tehniliste probleemide korral või kui on plaanis välja vahetada kogu küttesüsteem.
