Kuid kaasajal on palju (jah, ka maal!) selliseid majapidamisi, kus elava tule soojusest vaid unistada võib. Pole neis puuküttega pliite, ahjudest rääkimata.

Internetis levib aga hulgaliselt videosid, mis näitavad, kuidas teeküünlaid kasutades tassitäis vett mõne minutiga keema ajada, et seejärel pimedas toas mõnusalt kohvi nautida.

Otsustasime katsetada, kas see nipp ka tegelikult toimib.

Tõime peenra servast kaks paekivitükki, asetasime need kuumakindlale lõikelauale. Kivide vahele panime kuus teeküünalt.
Süütasime küünlad põlema, kallasime laia põhjaga potti tassitäie vett ja asetasime kaanetatud poti tulele. Asusime ootama, stopper pihus. Neelud juba käisid, et kohe-kohe saab maitsta omapärasel moel valmistatud kohvi.

10 minuti pärast võis vee temperatuuri hinnata sõnaga "kuumapoolne". 20 minutit ja potikaane tõstmisel hõljus kööki aurupahvak. Seejärel iga kümne minuti järelt kaant kergitades tundus potist justkui suurem pahvak auru väljuvat, aga keemisest polnud pehmelt öeldes haisugi.

Kui üks tund, kuus minutit ja 54 sekundit täis sai, meie kannatus katkes. Tõstsime poti veega, mis keema ei läinudki, tulelt maha ja lülitasime veekeedukannu sisse. Sest elekter oli ju tegelikult olemas.

Kui aga vaadata seda videot, siis pole midagi lihtsamat, kui tassitäis vett teeküünalde leegil keema ajada.

Mis meil siis valesti läks? Tõenäoliselt said saatuslikuks need kolm asjaolu:

  • pott polnud piisavalt laia põhjaga;
  • küünlaid oli poti all liiga vähe;
  • kivid olid liiga kõrged ja pott polnud leegile seetõttu piisavalt lähedal.

Kuid proovige, kas teil õnnestub vesi küünlaleegil keema ajada. Ja kasutage siis küünlade alusena kindlasti tulekindlat metallpanni, nii nagu videos näidatud.

Kui see aga ei õnnestu, tuleb elektrikatkestuse ajal tekkinud kohviisu korral õue minna, selleks ettevalmistatud ja lubatud kohas lõke üles teha, harkjalg lõkke kohale seada ning kohviesi vanas heas malmpajas valmis keeta.