Kevadel vaata oma puurkaev üle
Mööduv talv on olnud üsna karm, aga on lootust, et paariks kuuks saabuvad ka soojemad ilmad. See on aeg, kus kõigi muude kevadtööde käigus võiks oma puurkaevu ja selle ümbruse üle vaadata. Samuti on mõistlik kontrollida veetõsteseadmete (pump, hüdrofoor, ventiilid) ja automaatika (rõhurelee, lülitid) korrasolekut.
Tulenevalt veeseaduse nõuetest on puurkaevud elumajadest vähemalt
10 m kaugusel. Kuna tänapäeval kannavad vett ämbriga tuppa vaid vähesed, on puurkaevud reeglina ühendatud maja veevõrguga.
Puurkaevude ühendamiseks kasutavad omanikud kolme enam levinud võimalust.
1. Puurkaevu ümber on rajatud maa-alune šaht.
2. Puurkaevu ümber on ehitatud pumpla.
3. Puurkaev on veetrassiga ühendatud adapterliitmikuga.
Kahe esimese variandi korral asuvad hüdrofoor ja automaatika nimetatud ruumides, kolmanda puhul on need viidud olemasoleva hoone sobilikku ruumi.
Just kahe esimese võimaluse puhul tuleb puurkaevu ja seadmeid kontrollida regulaarselt, sest väljas asetsevad šahtid ja hooned on suhteliselt niisked kohad. Niiskus võib mõjutada elektriseadmete tööd ning seal kipub levima hallitus.
Ühel korralikul puurkaevu omanikul on kindlasti kaevu ja seadmete hoolduse plaan ning ta kontrollib oma veevarustuse süsteemi regulaarselt. Järgnevalt kirjeldamegi lihtsalt ja punkthaaval, mida ning millal peaks jälgima ning missuguseid ennetavaid tegevusi läbi viima, et duši all olles vesi ootamatult otsa ei saaks.
Testi oma puurkaevu
Kui teil on veel garantiiga puurkaev, pöörduge puurfirma poole ning küsige kasutuse ja hoolduse juhendit.
Kuid kui teil on vanem kaev või kui puurfirma ei taha teiega väga suhelda, siis esmase süsteemi korrasoleku kontrolli saate läbi viia, vastates järgmistele küsimustele.
1. Millal on tehtud viimane veeanalüüs?
2. Millal te viimati mõõtsite kaevu sügavust?
3. Kas olete täheldanud vee kvaliteedi muutust?
4. Kas olete täheldanud, et mõned liivaterad on siginenud veeklaasi?
5. Millal te viimati mõõtsite pumba toodangut?
6. Millal te viimati mõõtsite hüdrofooris olevat eelrõhku?
7. Millal te viimati kontrollisite pumba käivitus- ja seismajäämise rõhku?
8. Millal te viimati kontrollisite rõhurelee klemme?
9. Kas olete täheldanud, et vett ei jagu enam nii palju nagu varem?
10. Kas olete täheldanud, et pump on hakanud n-ö plõksima?
11. Kas naine on duši all olles teie peale karjunud, kui te samal ajal tualetis vett tõmbate?
Esimesed neli küsimust annavad teile infot puurkaevu seisukorra ja maa seest tuleva vee kvaliteedi kohta. Ülejäänud on mõeldud veesüsteemi korrasoleku hindamiseks.
Kui “millal”-küsimused on nagu üks suur must auk või viimased tegevused said tehtud kaevu rajades, on mõistlik nimetatud tööd ära teha. Lisaks on soovitatav sisse viia lihtne hooldusraamat, kus kõik tehtud tööd ilusti ajaliselt ja mahult dokumenteeritud.
Kui vastasite kas või ühele “kas”-küsimusele jaatavalt, tuleks tõsiselt mõelda veesüsteemi hoolduse päevale. Kui “kas”-küsimuste vastused olid eitavad, on suure tõenäosusega teie kaevuga kõik korras.
Kes elab (või sureb) puurkaevus?
Nagu eespool öeldud, tuleb šahtis ja pumplas asetsevat puurkaevu pidevalt kontrollida. Just šaht on ideaalne elupaik mitmesugustele kasulikele ja vähem kasulikele elusorganismidele (mardikatest ja vihmaussidest hiirte-rottideni).
Kuni nad seal igaüks oma nurgas vaikselt toimetavad, pole suurt häda. Halvaks läheb asi siis, kui nad hakkavad üritama puurkaevu päise vahelt kaevu pugeda. Siis võtab tükk aega, enne kui nad seal ära surevad ja kõdunevad. Samal ajal lasete seda vett endast pahaaima-
matult läbi.
Ja kui juba pääs kaevu leitud, siis ega need elukad sinna ronimist järele jäta. Seega tuleb päis korralikult sulgeda. Ka seetõttu, et pinnasevee kõrge taseme korral võib pinnavesi šahti imbuda ja tõusta üle manteltoru otsa ning põhjavee reostus
ongi käes.
Edasine pidev kontroll
Olles esmase uuringu teinud ning kõik hooldusraamatusse kirja pannud, võiks tulevikus teha uuringuid minimaalse intervalliga järgnevalt.
- Veeanalüüs — kord aastas.
- Kaevu sügavuse mõõtmine: liivakivikaevud — kord aastas; lubjakivikaevud — kord kolme aasta jooksul.
- Pumba tootlikkuse mõõtmine — kord aastas.
- Hüdrofooris oleva eelrõhu mõõtmine — neli korda aastas.
- Pumba käivitus- ja seismajäämise rõhu kontroll — neli korda aastas.
- Rõhurelee klemmide kontroll — neli korda aastas. Niisketes ruumides oksüdeeruvad klemmid üsna kiiresti, seepärast võiks üks rõhurelee riiulis varuks olla. See ei maksa palju, aga roostes klemm võib teid ilma veeta jätta.
Kui avastate, et teie veesüsteemis on muutusi, siis järgnevalt mõningad tagajärjed, põhjused ning
soovitused.
- Veeanalüüs erineb algsest või varasematest, ning kui vee kvaliteedi muutused on nähtavad ja maitstavad — konsulteerida spetsialistidega, kes oskavad muutunud näitajaid põhjendada ning oskavad anda soovitusi edasiseks tegevuseks. Kindlasti on vaja teha puhastus- ja proovipumpamine.
- Kaev on algsest madalam — tõenäoliselt on kaevus sete, mis tuleb kaevust välja pesta.
- Hüdrofoori eelrõhk vale — üldjuhul vähenenud, õhku tuleb juurde pumbata.
- Rõhurelee klemmid oksüdeerunud — klemmid tuleb puhastada või rõhurelee välja vahetada.
- Pumba tootlikkus on vähenenud — põhjuseks kaevu liivaandvus. Vajalik on kaevu puhastus ja pumba remont või väljavahetamine.
Lõpetuseks soovitame kõige tähtsamat: ärge tormake esimesse poodi, et osta hulganisti mitmesuguseid esmapilgul vajalikuna tunduvaid vidinaid, aga millega üldjuhul pole midagi peale hakata.
Enne töödega alustamist konsulteerige vastava ala spetsialistidega. Veelgi parem, kui lasete spetsialistil need tööd ka ära teha. Saate garantiiga töö ja praegused hinnad on üsna mõistlikud.
TAAVO KATTEL
OÜ Keskkonnaekspert juhatuse liige
ANDRES MARANDI
hüdrogeoloog
