Kinnisvaramüüjad valetavad maju tegelikust soojemaks
"Reaalseid A-klassi kortermaju ega ärihooneid pole Eestis praegu veel üldse,” kinnitas A&A Kinnisvara tegevjuht Aivar Villemson. B-klassi maju leidub, kuid ka need on võrdlemisi vähe levinud, kirjutab Eesti Päevaleht.
"Üldjuhul on viimastel aastatel valminud elumajad C- või D-energiaklassiga," nentis Energiamaja Konsultatsioonid OÜ energiaaudiitor Merilin Kütt.
Sellegipoolest müüakse kinnisvaraportaalides hoogsalt kortereid ja maju, millele justkui oleks väljastatud A-energiaklass ja paberil on see ka tõepoolest võimalik. Võimalikku valeinfot võib märgis edastada just uuselamute puhul.
Juriidiliselt on kõik korrektne, sest energiamärgise määrus ei kohusta märgise tellijat ega märgise väljastajat näpuga järge ajama, kuidas on mõõdistatavas majas lood tegeliku energiakuluga.
Majandusministeeriumi energiasäästu ja taastuvenergia talituse juhataja Madis Laaniste sõnul ei ole määruse täpsustamisel mõtet. "Me ei saa ette kirjutada kõike, mida mõõta võib," ütles ta ja lisas, et energiamärgise klassi kujunemist mõjutavad paljud tegurid ning arvestuslik ja reaalne energiatarbimine võivadki erineda. "See on paljuski omanike südametunnistusel, mis andmed maja tegeliku energiakasutuse kohta kättesaadavaks tehakse. Energiamärgis põhineb väga suures osas sellel, mida omanik ütleb,” nentis Laaniste.
