Kirkavärviline morss pole tingimata keemia
Morsi valmistamiseks mõeldud siirupites kasutatakse isuäratava tooni saamiseks tihti värvaineid, kuid sageli pole etiketil selgelt kirjas, kas tegu on looduslike või kunstlike värvainetega.
Tõnu Tõnutare annab lihtsa nipi, kuidas koduste vahenditega kindlaks teha värvaine päritolu.
Selleks tuleb kallata klaasi natuke siirupit ja segada selle hulka soodalahust. Soodalahus on aluseline ja selle toimel muutub looduslike värvainetega muidu punane vaarikasiirup sinakaks. Kunstlike värvainetega ehk kahjulike asovärvidega siirup aga värvi ei muuda.
Kui nüüd looduslike värvainetega siniseks muutunud siirupile lisada happelist äädikalahust, muutub see uuesti punaseks.
“See on hea lihtne katse, mille jaoks pole vaja kalleid või ohtlikke kemikaale,” ütleb Tõnutare. “Piisab koduköögis olevatest ainetest.” See nipp ei kehti aga kollast värvi jookide puhul, kuna looduslik kollane värv ei pärine mitte antotsüaanidest, vaid karotenoididest.
Teadur räägib muigvelsui, kuidas üks ta sõber tegi sedasama siirupitesti kodus oma lasteaiaealiste poegadega. Mõni aeg hiljem sünnipäevale minnes nõudsid poisid enne laual olnud morsi joomist siirupikatset. Ja nii suundusid külalised noorte keemiahuviliste juhtimisel kööki katseid tegema.
Tõnu Tõnutare nendib, et kui varem kasutati siirupites rohkem asovärve, siis nüüd jäävad kaalukausile pigem looduslikud värvained. Terves hulgas jookides kasutatakse ka mõlemaid koos ja siis ei muutu lahuse värvus soodalahuse lisamisel siniseks, vaid tekib punase ja sinise seguna lillakas. Muutus on aga ka siis silmaga eristatav.
“Kas olete pannud tähele, et poes müüdavad mahlad on tihti hulga erksama värviga kui kodus valmistatud?” küsib teadlane. “Neile on lisatud sidrunhapet, mis muudab joogi happelisemaks ja samaaegselt muutub värv erksamaks.”
Antioksüdandid
- Bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mis kaitsevad organismi, aitavad pidurdada vananemisprotsesse, tõrjuda vähki, põletikke, südame-veresoonkonna ja teisi haigusi.
- Seovad ainevahetuse käigus moodustuvaid tervisele kahjulikke vabu radikaale, neutraliseerides nende toime.
- Kõige tuntumad antioksüdandid on C- ja E-vitamiin, polüfenoolid, aga ka karotenoidid, koensüüm Q10, seleen ja mitmed ensüümid.
- Leidub marjades, puu- ja köögiviljades, mahlades, veinides, tees ja kohvis.
- Üks taimedes leiduvate antioksüdantide rühmi on antotsüaanid, mis annavad viljadele ja õitele neile omase värvuse. Neist kuut kasutatakse toiduainetööstuses looduslike värvainetena ja tähistatakse koodiga E 163a kuni E 163f.
- Lisaks on kasutusel kolm antotsüaani segu, mida tähistatakse lõppu lisatud ühe kuni kolme i-tähega, näiteks viinamarjakestade ekstrakt E 163(i) ja mustasõstraekstrakt E 163(iii).
- Antotsüaanidel on omadus muuta värvust sõltuvalt keskkonna happelisusest või aluselisusest.
