Kodu, kallis (öko)kodu

 (8)
Kodu, kallis (öko)kodu
Lisaks soojapidavusele ja energiatõhususele pööratakse majaehituse juures aina enam tähele­panu ka naturaalsetele ehitusmaterjalidele. Foto: Timbeco Woodhouse OÜ.

Kas valida ülimadalad küttekulud või suured investeeringud ehitusele?

Tänapäeva Eesti inimesi iseloomustab elukeskkonna väärtustamine ja ökoloogiline mõtteviis, millest ka oma kodu valikul lähtutakse. Samuti saab järjest kallinevate küttehindade taustal aina tähtsamaks hoonete energiatõhusus ja -säästlikkus.

Energiatõhusad majad

Puit- ja ökomaju ehitava Timbeco Woodhouse OÜ juhatuse liikme Siim Leisalu sõnul jagunevad energiatõhusad majad laias laastus kolmeks: energiaklassi A hooned, madalenergiamajad ning passiiv­majad.

Kõige madalama kütteenergiatarbega (kuni 15 kW/m2) on muidugi passiivmaja, kuid Leisalu nendib, et standarditele vastavat passiivmaja pole Eestis lihtne ehitada. Lisaks osutuvad ehituskulud suhteliselt krõbedaks ning investeeringu tasuvusaeg võib osutada ebaratsionaalselt pikaks.

Madalenergiamaja (kütteenergiatarve keskmiselt 30–50 kW/m2) on küttekuludelt soodus, kuid samamoodi ei pruugi maja püstitamiseks makstav raha end väga kiirelt ära tasuda, kuna nii konstruktsioonidele, katusele, küttesüsteemile kui ka avadele tuleb teha täiendavaid investeeringuid.

“Oleme arvutanud, et kõige optimaalsem on Eesti tingimustes ehitada energiaklassi A hooneid, mis ei nõua erilisi lisainvesteeringuid, kuid samas on nende kütteenergiatarve väike, kuni 100 kW/m2. Mõistlikum on muidugi kohe ehitada standardist veidi paremate näitajatega maja, mille energiavajadus jääb näiteks 70–100 kW/m2 piiresse,” räägib Leisalu.

Seotud lood:

“Sama energiatõhusalt on võimalik ehitada ka palkmaju, kuid nende puhul tuleb hoolikamalt vaadata konstruktsioonilahendusi ja investeering võib jällegi kallimaks minna.”

Ta lisab, et hoone energiatõhususe puhul räägitakse konstruktsioonide soojapidavusest, mitte aga konkreetse elaniku tarbimisharjumustest, sest sealt ei pruugi hoone soojapidavuse näitaja üldse peegelduda.

Looduslikud materjalid

­Lisaks soojapidavusele ja energiatõhususele pööratakse majaehituse juures aina enam tähelepanu ka naturaalsetele ehitusmaterjalidele.

“Elamu teevad energiatõhusaks ja ökoloogiliseks läbimõeldud projekt ja asendiplaan ehk hoone paiknemine krundil ilmakaarte suhtes, optimaalne suurus ning arukas siseruumide ja avade paigutus. Öko tähendab ka keskkonnasäästlikku materjalikasutust, allergiavaba viimistlust, võimalusel taaskasutust ja madala difusioonitakistusega ehk hingavaid, õhuniiskust tasakaalustavaid konstruktsioone,” loetleb Leisalu.

Tänu looduslike ja hingavate materjalide kasutusele ja õhutihedusele on Timbeco Woodhouse’i ökomaja näiteks üle kolme korra parema soojapidavusega kui 202mm liimpalkidest palkmaja.

Ökomaja suurepärane soojustusmaterjal on looduslik puitkiudvill, mis lisaks annab väga hea heliisolatsiooni. Puitkiudsoojustus hoiab talvel hästi sooja ning palaval suvepäeval tänu suurele soojamahtuvusele hoones mõnusalt jahedat mikrokliimat. Lisaks suudab puitkiudvill märjaks saades ise kuivada, samal ajal kui kivi- ja klaasvill ei kannata vett ning võivad kogu hoone hallitama ajada.

Ökomaja sisemised seinad tasub katta Fermacelli kipskiudplaadiga, mis erineb tavapärasest kipsplaadist koostiselt ja vastupidavuselt. Plaat koosneb vanapaberist ja kipsist, mis veega ühtlaseks seguks segatuna pressitakse kõrgsurve all ilma keemiliste sidusaineteta kokku. Valmis plaat on vastupidav löökidele, tulekindel, heli isoleeriv, niiskuskindel, kandetarindi ja jäikusplaat.

“Meie oleme oma ThermoLogi ökomajad välja arendanud nii, et maja sein oleks hingav tänu konstruktsioonis kasutatavale puitkiudsoojustusele ning spetsiaalsele õhu- ja aurutõkkesüsteemile, mis tagab niiskusliikuvuse, kuid on samas õhutihe. Seetõttu on siseruumides stabiilne õhuniiskus nii suvel kui ka talvel,” sõnab Leisalu.



TEST

Rõhutest aitab leida maja õhupidavusvead

- Õhu liikumisest tingitud vigade vältimiseks saab pärast õhu- ja aurutõkke ning enne sisevooderduse paigaldamist kontrollida maja õhupidavust ehk teha blower-door-testi.

- Rõhutestis tekitatakse ukse- või aknaavasse paigaldatud ventilaatori abil hoones ala- või ülerõhk 50 Pa ning seejärel mõõdetakse, mitu korda kogu ruumi õhk ühe tunni jooksul vahetub.

- Lubatud õhuvahetus on 3/h, passiivmajadel aga 0,6/h.

- Erinevalt termokaamerast saab blower-door-testi teha igal aastaajal.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare