Kuuenda veini juures tunnistasid mitmed žüriiliikmed, et viinamarjaveinide hindamine on palju lihtsam. Nimelt ei öeldud testijatele ette, kas tegu on marjaveiniga või sillerdab klaasis hoopis rabarber, lillkapsas või porgand — ka sellest juurikast toodetud vein oli konkursil esindatud.

Üha uusi pudeleid lahti korkinud Veinivilla omanik ja juhataja Tiina Kuuler ütles, et koduveinidega tehakse tihtipeale see viga, et neid pakutakse liiga soojalt.

“Ka koduvein peab olema sobiva temperatuurini jahutatud,” sõnas ta ja lisas, et konkursile on saabunud mitmeid huvitava maitsega veine, mis peaksid ka kogenud žüriid üllatama.

Samuti žüriisse kuuluv Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik ütles peale esimest degustatsiooniõhtut, et üllatusi tõesti oli, seda enam, et mõndagi juurvilja on harjutud nägema pigem potis, kui veinina pudelis.

Tiina Kuuleri sõnul on konkursile saabunud tõepoolest veine, mis valmistatud porgandist, kõrvitsast, rohelisest tomatist, võilillesiirupist, ebaküdooniast, rabarberist, mustast leedrist, ingverist ja astelpajust.

Kokku tuli konkursile kõige enam dessertveine õuntest ja eri värvi sõstardest — 25 magusat veini. Ligi 20 tuli kuivi veine ja kümmekond Eestis kasvatatud viinamarjadest tehtud veine, ülejäänud liigitusid poolmagusateks.

Kõige rohkem tundus veinimeistreid olevat Harjumaalt — 20 ligi. Tartumaalt on usinaid veinimeistreid kümmekond, 5 on Viljandimaalt, 3 Võrumaalt, 3 Järvamaalt ja 3 Läänemaalt. Ainult saartel tehakse ilmselt rohkem kuulsat Saare õlut, sest kõigist maakondadest peale Saaremaa ja Hiiumaa oli kasvõi üks veinimeister konkursil esindatud.

Eesti tippveinispetsialistidest koosnev žürii valib välja 15 finaali pääsevat veini ja Eesti parim koduvein valitakse Türi lillelaadal maikuus.

Koduveini konkurss