Koeru pruulikojas valmib ainulaadne Vormsi käsitööõlu
„Mõtlesin, et unistused ei ole selleks, et neid hauda kaasa viia,“ võtab Arkadi Tammik kokku mõtte, miks ta hakkas enda retsepti järgi valmistama Vormsi Õlut. See on elus õlu, mida Tammik pruulib Järvamaal Koerus väikses tehases.
Kui ta õlletootmiseks vajalikud paberid korda saab, on Eesti õlleturule lisandunud ainulaadne toode, mille silti kaunistab Vormsi nimi ja saarele omase rõngasristi kujutis, kirjutab portaal Laanlane.ee
Vormsi käsitööõlle sünnist rääkides jõuab Arkadi Tammik 1990. aastasse. Haapsalus sündinud ja koolis käinud ning lapsepõlves Vormsis elanud mees tuli tol aastal tagasi Vene kroonust ja plaanis aasta hiljem hakata Vormsis õlut pruulima. Siis tuli aga rublalt kroonile ülemineku aeg ja idee jäi teostamata.
Ülikoolis õppides uuris Tammik venekeelset toiduainete tehnoloogia õppematerjali. „Küll oli raske lugeda. Jubedalt pusisin, aga kolme kuuga tegin õlletootmise tehnoloogia teooria selgeks,“ ütleb Tammik ja lisab, „aga sinna ta jäigi.“
Päris oma õlle tootmise idee elas Tammiku peas aastaid vaikelu, kuni mõne aasta eest sai mehele selgeks, et see mõte paelub teda endiselt. „Hakkasin vaikselt pusima. Sõbrad ja tuttavad ütlesid, et tule kapist välja - on aeg!“ meenutab Tammik. „Tulingi kapist välja.“
Praeguseks on Tammiku sortimendis neli õlut, mis kõik kannavad nime „Vormsi“: hele õlu, tõmmu õlu, märtsiõlu ja eripruul. Kõik erimaitselised käsitööõlled.
„Ma ei konkureeri ei sinise ega punasega (Tammik peab silmas kahte suurt Eesti õlletootjat Sakut ja A. Le Coqi – I.S.). See ei ole õlu, millest ennast täis kaanitakse, see on mekutamiseks. Gurmaanidele, maitseelamuse saamiseks,“ jutustab Tammik.
Vormsi hele eil (5,5%, inglise keeles light ale) on valminud pinnakäärituse meetodil.
Vormsi tõmmu (5,9%) on mahe ja pehme, nagu Tammik seda iseloomustab. „Üks tuttav pakkus, et see võiks olla „tammine õlu“. Tammine on aga liiga käre sõna. Pigem mahe ja pehme. Inglise keeles öeldakse selle kohta brown ale,“ jutustab Tammik. Ta leiab, et kõige paremini peaks sellele sordile sobima just sõna „tõmmu“.
Veel pruulib Tammik nn märtsiõlut (5,6%), mis on punaka värvusega põhjakäärituse meetodil valminud laagerõlu.
Vormsi eripruul (5,4%) on aga hele laager ehk premium õlu, aga ka mitte päris. „Ta on nagu premiumite premium,“ iseloomustab Tammik ja püüab seda lahti seletada. „Hästi intensiivne, pusisin sellega tükk aega. Kasutasin eri humalate segu. Maitse on mitmekihiline ja kohe äratuntav. Lonksu võttes on üks maitse, suus teine maitse ja neelates kolmas maitse. Ta läheb kihtide kaupa kurgust alla.“
Nii peene toodangu valmistamine nõuab peale oskuste ja retsepti head vett ning kvaliteetset linnast ja humalat. Linnas tuleb maailma ühest ägedamast õlleriigist Belgiast. Humala tellib Tammik eri kohtadest: Mandri-Euroopast, Suurbritanniast või Ameerika Ühendriikidest. „Uus-Meremaa oma pole veel kasutanud, aga kõrvu olen ses suhtes liigutanud,“ tunnistab Tammik.
Vormsi õlledele annavad erilise maitse aroomhumalad. „Kasutan neid palju. Kibehumalat ma ei kasuta. Mõrudust lisan ka aroomhumalaga ja see annab väikse vimka juurde. Peale kibeduse tuleb mingi maitsenüanss ka,“ kirjeldab pruulmeister.
Tammiku igast sõnast õhkub hasarti ja armastust oma tegevuse vastu. Nii kirjeldab oma õlle humalamaitset vaid tõeline gurmaan: „Vaatad Haapsalus Õhtu kalda tänavas merele – humal on nagu purjekas, mis läheb kaugelt mööda. Hääletult, ei puuduta sind otseselt, aga oled selle sees.“
Kes jalutanud päikeseloojangu ajal mereäärsel Õhtu kalda tänaval, see teab, millest Tammik räägib.
Ja räägib ta hästi: „Õlu on vaja tasakaalu ajada. Õlle maitse on kunst, aga tema kvaliteet teadus. Pead mõlemat kasutama, et saada head asja. Maitse puhul on nii, et teinekord on kvaliteet hea, aga ta ei tekita emotsiooni. Siis pole õlu tasakaalus. Mul on see alateadlik soov, et õlu peab olema tasakaalus. Kui pole, siis hakkab lonkama, ja see on märgata.“
Tammik parandab ennast ja märgib, et tegelikult võib emotsioonitu õlu isegi tasakaalus olla, kuid ta on "mitte-midagi-ütlev", "harju keskmine" – kellelegi ei meeldi, kuid kõik joovad ja hädaldavad. "See juhtub tavaliselt siis, kui õlu on pruulitud anonüümsele isikule ehk mitte kellelegi," märgib Tammik. Ta lisab tähtsa momendi, mis eristab asjaarmastajat armastajast: "Vormsi õlu on alati pühendusega, ta on pruulitud kellelegi konkreetsele isikule. Kui mul pole kellelegi pruulida, siis pruulin iseendale. See on ka põhjus, miks vanaema kook, mis tehtud sahvrist ja külmikust kättesaadavast toormest ilma retseptita, maitseb alati paremini kui kõige ägedam poekook."
Pikemalt loe Arkadi Tammiku õlletootmisest Läänlasest.
