Kohalik toit ei ole kiiksuga ökotüüpide eriprojekt

                     
Maaleht
Kohalik toit ei ole kiiksuga ökotüüpide eriprojekt
Foto: Tanel Meos

Tallinna lähistel Vanamõisa külas pannakse 18. augustil püsti kohaliku ja ökotoidu austajate paradiis – Saue valla suvelõpupeo raames on avatud Eesti Toidu telk, kuhu
oodatakse kauplema ausalt ja mahedalt kasvatatud lähitoidu müüjaid.

Üha enam eestimaalasi on avastamas, et enesetunne ja füüsiline heaolu sõltub tegelikult igast suutäiest, mida endale päeva jooksul lubatakse. Kohalikust toodangust ja ehedast maitsest lugupidavate inimeste seltskond näitab selget kasvutrendi.

„Eestimaine talutomat teeb Hollandi sugulasele pika puuga ära,“ leiab Vanamõisa Eesti Toidu Telgi projektijuht Katrin Krause. Tõsi küll, kohalik kaup kipub ka pisut hinnaga lööma, aga eelkõige siiski maitseomadustega. Talutomat maitseb nagu päris. Ja nii on ka paljude teiste toitudega, mida kaupluse lettidel kõrvu lebamas näha võib.

„Paljudes poenurkades leiab tõesti talukohupiima või ökömakarone, aga meie eesmärk on koondada sel ühel augustikuu päeval kokku parimad väiketootjad üle riigi. Et ostjad saaksid ülevaate kogu Eestimaal pakutavast talukaubast,“ tutvustab Krause ambitsioonikat eesmärki.

Püsti pannakse ligi 1200 ruutmeetrine telk, kus kauplemispinda 70le väiketootjale. Telgi keskel saab olema ka messiala, kus toimuvad toodete tutvustamised ja töötoad.

„Kindlasti ootame osalema juba tuntud ja armastatud väikebrände nagu Nopri talumeierei, aga oma kauba võiksid letti lüüa ka mitte nii tuntud tegijad. Ja kui keegi kasvatab kusagil astelpaju, oskab valmistada hullult head põdrasinki või soolakurki, siis igatseme neid väikeettevõtjaid kauplejate sekka kindlasti,“ julgustab Krause osalema. Eelduseks on kas tunnustatud mahetoodete märgi olemasolu või garanteeritud kohalik päritolu. Segase tausta ja saamislooga toidukraami Krause sõnul telki ei lubata.

Eesti Toidu telgi üritusele on õla alla pannud ka põllumajandusministeerium, kes pakub n-ö katust, toetades korraldajaid telgi rentimisel. “Loodame, et saame koostöös ergutada ka kauplejate
regionaalset koostööd ja nende motivatsiooni leida erinevaid teid tarbijani. Ürituse fookus ongi väike ja mahetootjate hea, lihtsa ja arusaadava toidu nähtavale toomine ja ehedate maitsetega tarbijate rõõmustamine. Kohalik toit ei ole enam mitte pelgalt kiiksuga ökotüüpide eriprojekt, vaid iga inimese põhiõigus,“ resümeerib Krause.

Möödunud aastal müüs laadal oma toodangut ligi 300 põllumajandussaaduste pakkujat ja käsitöömeistrit üle Eesti ning lettidele toodut käis ostmas ja uudistamas ligi 10 000 külastajat.

Eesti Toidu Telki kauplejaks eelregistreerimine toimub 2.04-10.08 internetis aadressil www.käsitöölaat.ee.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Täna selgub aasta parim noorkokk
31. oktoober 2014 09:40
Täna selgub aasta parim noorkokk
Noorkokk 2013 võitjad. Vasakult Riho Sommer II koht (Haapsalu Kutsehariduskeskus), Margo Paluoja I koht (Pärnumaa Kutsehariduskeskus), Kristiina Rauba III koht (Tartu Kutsehariduskeskus).
Täna toimub Tallinn Foodfestil kokanduseriala õpilaste kutsevõistlus Noorkokk 2014. Sel aastal püüdlevad parimaks noorkokaks 12 õpilast Eesti ametikoolidest.
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas? (1)
31. oktoober 2014 07:54
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Teeme veinidega nalja
30. oktoober 2014 16:54
Teeme veinidega nalja
Igal aastal on Maalehe koduveinikonkursile laekunud ka erinevatest köögiviljadest pruulitud veine.
Veinitegu ei pea alati surmtõsine olema, natuke saab nalja ka teha, katsetades üllatavate toorainetega.
Komeet kihutas Marsist napilt mööda
Siding Springi ja Marsi kaksikportree nende lähedushetkel 19. oktoobril.
19. oktoobril lendas sabatäht Siding Spring Marsist mööda kolm korda lähemalt kui Maa ja Kuu vahemaa.
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Vesiveski on Eestis lihtsalt nuhtlus!
Kalev Pehme ei ole veel kaotanud lootust, et suudab taastada osalt varemeis oleva Linnaveski vesiveski.
Kunagist kuulsat Linnaveski vesiveskit taastada üritav Kalev Pehme kardab, et rajatav kalatrepp võtab temalt kivitöökoja rajamise võimaluse.
Piiril löödi lõpuks saag sisse (4)
30. oktoober 2014 11:03
Piiril löödi lõpuks saag sisse
29. oktoobril algasid tööd Eesti−Vene kontrolljoonel. Eesti Vabariigi piiriesindaja Aimar Köss (tagaplaanil) ja Piusa kordoni juht Valmar Hinno (esiplaanil) Misso vallas Kivora külas suhtlesid ka meediaga.
Riik astub samme Eesti−Vene kontrolljoonel. Nimelt tõi kaitsepolitseinik Eston Kohvri röövimise lugu 5. septembri hommikul Miikse küla all muu hulgas selguse, et piiriga pole asjad sugugi nii, nagu peaks.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.