Kohalik toit ei ole kiiksuga ökotüüpide eriprojekt

                     
Maaleht
Kohalik toit ei ole kiiksuga ökotüüpide eriprojekt
Foto: Tanel Meos

Tallinna lähistel Vanamõisa külas pannakse 18. augustil püsti kohaliku ja ökotoidu austajate paradiis – Saue valla suvelõpupeo raames on avatud Eesti Toidu telk, kuhu
oodatakse kauplema ausalt ja mahedalt kasvatatud lähitoidu müüjaid.

Üha enam eestimaalasi on avastamas, et enesetunne ja füüsiline heaolu sõltub tegelikult igast suutäiest, mida endale päeva jooksul lubatakse. Kohalikust toodangust ja ehedast maitsest lugupidavate inimeste seltskond näitab selget kasvutrendi.

„Eestimaine talutomat teeb Hollandi sugulasele pika puuga ära,“ leiab Vanamõisa Eesti Toidu Telgi projektijuht Katrin Krause. Tõsi küll, kohalik kaup kipub ka pisut hinnaga lööma, aga eelkõige siiski maitseomadustega. Talutomat maitseb nagu päris. Ja nii on ka paljude teiste toitudega, mida kaupluse lettidel kõrvu lebamas näha võib.

„Paljudes poenurkades leiab tõesti talukohupiima või ökömakarone, aga meie eesmärk on koondada sel ühel augustikuu päeval kokku parimad väiketootjad üle riigi. Et ostjad saaksid ülevaate kogu Eestimaal pakutavast talukaubast,“ tutvustab Krause ambitsioonikat eesmärki.

Püsti pannakse ligi 1200 ruutmeetrine telk, kus kauplemispinda 70le väiketootjale. Telgi keskel saab olema ka messiala, kus toimuvad toodete tutvustamised ja töötoad.

„Kindlasti ootame osalema juba tuntud ja armastatud väikebrände nagu Nopri talumeierei, aga oma kauba võiksid letti lüüa ka mitte nii tuntud tegijad. Ja kui keegi kasvatab kusagil astelpaju, oskab valmistada hullult head põdrasinki või soolakurki, siis igatseme neid väikeettevõtjaid kauplejate sekka kindlasti,“ julgustab Krause osalema. Eelduseks on kas tunnustatud mahetoodete märgi olemasolu või garanteeritud kohalik päritolu. Segase tausta ja saamislooga toidukraami Krause sõnul telki ei lubata.

Eesti Toidu telgi üritusele on õla alla pannud ka põllumajandusministeerium, kes pakub n-ö katust, toetades korraldajaid telgi rentimisel. “Loodame, et saame koostöös ergutada ka kauplejate
regionaalset koostööd ja nende motivatsiooni leida erinevaid teid tarbijani. Ürituse fookus ongi väike ja mahetootjate hea, lihtsa ja arusaadava toidu nähtavale toomine ja ehedate maitsetega tarbijate rõõmustamine. Kohalik toit ei ole enam mitte pelgalt kiiksuga ökotüüpide eriprojekt, vaid iga inimese põhiõigus,“ resümeerib Krause.

Möödunud aastal müüs laadal oma toodangut ligi 300 põllumajandussaaduste pakkujat ja käsitöömeistrit üle Eesti ning lettidele toodut käis ostmas ja uudistamas ligi 10 000 külastajat.

Eesti Toidu Telki kauplejaks eelregistreerimine toimub 2.04-10.08 internetis aadressil www.käsitöölaat.ee.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
emajõe-veetase-005
Emajõe veetase on praegu aastatagusest ajast kümne sentimeetri võrra kõrgem, edasine sõltub juba sademetest.
Lumevaene talv ja olematu kevadine suurvesi on pannud paljusid muretsema, mis saab meie veekogudest suvel. Et ega nad ometi kuivale jää.
Põltsamaa Felix ostab tänavu kokku 1200 tonni eestimaist kurki
Kurkide kasvataja Viljandimaalt Anneli Steinbruch ja Põltsamaa Felixi ostuspetsialist Leo Dapon
Põltsamaa Felix ostab sellel kurgihooajal kodumaistelt kurgikasvatajatelt kokku üle 1200 tonni kurki.
Põhikoolide sulgemise suurem laine on läbi
Järvamaa Kabala kooli eest võidelnud Maris Huopolaineni lootused täitusid. Tema lapsed Mareli (5) ning Marek (6) saavad ses kaunis ja õdusas mõisakoolis õppida.
Õpilaste arvu vähenemisele vaatamata suletakse sel sügisel üsna vähe põhi- ja algkoole või kärbitakse neis vanemaid klasse.
Ale Talu peremees Koit teder ja perenaine Hille Teder
Ale talus on kaks FIEt: peremees Koit Teder ja perenaine Hille Teder. Kumbki tegeleb oma maksude ja paberimajandusega ise, aga talutöid tehakse ikka ühiselt. Enne suurt kevadet ongi paras aeg küttepuud ära saagida.
Osa talusid on nii suures kitsikuses, et taluperemehel pole jaksu oma naist ametlikult tööle vormistada ja maksta tema eest igas kuus riigile sotsiaalmaksu, mis tänavu on minimaalselt 117,15 eurot kuus.