Kohalik toit ei ole kiiksuga ökotüüpide eriprojekt

                     
Maaleht
Kohalik toit ei ole kiiksuga ökotüüpide eriprojekt
Foto: Tanel Meos

Tallinna lähistel Vanamõisa külas pannakse 18. augustil püsti kohaliku ja ökotoidu austajate paradiis – Saue valla suvelõpupeo raames on avatud Eesti Toidu telk, kuhu
oodatakse kauplema ausalt ja mahedalt kasvatatud lähitoidu müüjaid.

Üha enam eestimaalasi on avastamas, et enesetunne ja füüsiline heaolu sõltub tegelikult igast suutäiest, mida endale päeva jooksul lubatakse. Kohalikust toodangust ja ehedast maitsest lugupidavate inimeste seltskond näitab selget kasvutrendi.

„Eestimaine talutomat teeb Hollandi sugulasele pika puuga ära,“ leiab Vanamõisa Eesti Toidu Telgi projektijuht Katrin Krause. Tõsi küll, kohalik kaup kipub ka pisut hinnaga lööma, aga eelkõige siiski maitseomadustega. Talutomat maitseb nagu päris. Ja nii on ka paljude teiste toitudega, mida kaupluse lettidel kõrvu lebamas näha võib.

„Paljudes poenurkades leiab tõesti talukohupiima või ökömakarone, aga meie eesmärk on koondada sel ühel augustikuu päeval kokku parimad väiketootjad üle riigi. Et ostjad saaksid ülevaate kogu Eestimaal pakutavast talukaubast,“ tutvustab Krause ambitsioonikat eesmärki.

Püsti pannakse ligi 1200 ruutmeetrine telk, kus kauplemispinda 70le väiketootjale. Telgi keskel saab olema ka messiala, kus toimuvad toodete tutvustamised ja töötoad.

„Kindlasti ootame osalema juba tuntud ja armastatud väikebrände nagu Nopri talumeierei, aga oma kauba võiksid letti lüüa ka mitte nii tuntud tegijad. Ja kui keegi kasvatab kusagil astelpaju, oskab valmistada hullult head põdrasinki või soolakurki, siis igatseme neid väikeettevõtjaid kauplejate sekka kindlasti,“ julgustab Krause osalema. Eelduseks on kas tunnustatud mahetoodete märgi olemasolu või garanteeritud kohalik päritolu. Segase tausta ja saamislooga toidukraami Krause sõnul telki ei lubata.

Eesti Toidu telgi üritusele on õla alla pannud ka põllumajandusministeerium, kes pakub n-ö katust, toetades korraldajaid telgi rentimisel. “Loodame, et saame koostöös ergutada ka kauplejate
regionaalset koostööd ja nende motivatsiooni leida erinevaid teid tarbijani. Ürituse fookus ongi väike ja mahetootjate hea, lihtsa ja arusaadava toidu nähtavale toomine ja ehedate maitsetega tarbijate rõõmustamine. Kohalik toit ei ole enam mitte pelgalt kiiksuga ökotüüpide eriprojekt, vaid iga inimese põhiõigus,“ resümeerib Krause.

Möödunud aastal müüs laadal oma toodangut ligi 300 põllumajandussaaduste pakkujat ja käsitöömeistrit üle Eesti ning lettidele toodut käis ostmas ja uudistamas ligi 10 000 külastajat.

Eesti Toidu Telki kauplejaks eelregistreerimine toimub 2.04-10.08 internetis aadressil www.käsitöölaat.ee.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Maaomanikud läksid viimases hädas valitsusjuhi jutule
Kõige enam on maaomanikud hädas Eleringi kõrgepingeliinidega, sest nende keelu- ja kaitsetsoon on palju ul atuslikum kui madalpingeliinide puhul. Ka kohtuasi käib Eleringiga.
Kümne aasta jagu aega on merre voolanud, kuid valitsusasutused ei suuda või ei taha midagi ette võtta, et maaomanikud saaksid majandustegevust välistavate liinialuste maade eest õiglast tasu.
Lurichi sündimise ootuses Maalehe maadlusturniir juba eeloleval nädalavahetusel! (2)
30. jaanuar 2015 17:42
Lurichi sündimise ootuses
Andris Pentile võtet näitav treener Lembit Kalter näeb maadluspoiste edu alusena usinat harjutamist, aga ka lapsevanemate ning omavalitsuse toetust.
Soov teistest tugevamaks saada ja maailmas silma paista pole Georg Lurichi sünnikohas Väike-Maarjas vaibunud ning saab enne Maalehe maadlusturniiri aina hoogu juurde.
Vereülekande saanud merikotkas paraneb jõudsalt
Kui merikotkas ravile saabus, kaalus ta vaevalt 2,9 kilo, ent pärast elupäästvat vereülekannet ja paarinädalast kosumist on ta juba tublisti juurde võtnud.
Paari nädala eest tehti Eestis esimest korda vereülekanne merikotkale.
Pelletikütte turg Eestis kasvab koos elatustasemega
Praegu kasutatakse meil katlamajades peamiselt hakkpuitu, mis pelletist märksa soodsam. Nii ka Kose uues katlamajas. Küll aga saab hakkekatla kiiresti pelletile ümber kohandada.
Võrumaal avab peatselt uksed Baltimaade moodsaim pelletitehas OÜ Osula Graanul. Ettevõtte esindajad usuvad, et pelletitootmine Eestis on kindlasti tõusujoonel ning kasvab koos elatustasemega.
Osa linde jäi loendusele tulemata
Siidisabad, kes peale ilusa välimuse rõõmustavad inimesi ka oma kauni viristava-vilistava lauluga, jõudsid tänavu Eestisse just talvise aialinnuvaatluse ajaks.
See, et linnud pehme talve tõttu pole massiliselt aedadesse toidulaudade juurde koondunud, oli tänavuse aialinnuvaatluse üks põhitunnuseid.
Eesti lihaloomade turu määravad usupühad
Sireli talu peremees lambakasvataja Tiit Kaivo hindab Eesti lammaste kvaliteeti ebaühtlaseks. Oma talus püüab ta seda viga mitte teha.
Elusveiste väljaveo statistika tõi üllatuse: kõige rohkem veiseid viidi Hollandisse, mille osatähtsus oli ligi 90 protsenti.