Koid on tülikad toakaaslased
Koi ei teki meie koju iseenesest. Jahuleediku (Ephestia kuehniella), keda tavalises kõnepruugis ka köögi- või jahukoiks nimetatakse, toome vahetevahel pahaaimamatult ise koju. Kui näiteks veskis on jahupakki koimuna sattunud, areneb see toatemperatuuril kiiresti edasi ja nii need ussikesed jahu sisse saavad.
Jahuleedik elab veskites ja leivatehastes. Tõugud eelistavad nisujahu, kuid neid esineb ka teistes jahu- ja pagaritoodetes. Jahuleedik võib meie koju jõuda ka lõunast imporditud maitseainete või kuivatatud puuviljadega. Tõuk eritab ämblikuvõrku meenutavat kiudu, mis põhjustab jahu paakumise. Hall paakunud mass sisaldab rohkesti tõukude väljaheiteosakesi ning selles massis tõugud ka nukkuvad.
Liblikas ei söö üldse ning lendleb ringi öösiti. Päeval istub ta hämarates varjulistes kohtades seintel ja laes, tiivad kokku pandud.
Kui majas on jahuleedik, tuleb enamasti kõik jahud ja helbed halastuseta hävitada ning kuivainekapp äädikalahusega üle pesta. Soovitatav on ka vaadata kuivainepakkidesse, mis poest koju toodud, eriti kui tegu on mahetoodanguga. Sinna pole säilitusaineid ja muud koide elu ebameeldivaks teha võivat lisatud ning aeg-ajalt võib paratamatult mõne soovimatu tegelase jahupakist toimetamast leida.
Riidekoi elab ka pargis
Riidekoi võib tuppa sattuda ka vabast loodusest, kuna nad on nii-öelda kodumaised liblikad, kes elavad ka metsas ja parkides. Riidekoid ei pruugi olla huvitatud ainult villasest ja puuvillasest materjalist – võrdväärselt sobivad ka teised looduslikud kiud.
Koid on väikesed pruunikad liblikad, kes ise meie maist vara ei hävita − seda teevad nende vastsed. Seega, kui kodus on näha lendavaid koiliblikaid, võib olla kindel, et märkimisväärne kahju on kusagil juba sündinud – nüüd jääb üle see vaid üles otsida.
Koiliblikas muneb korraga 30−100 muna, mis kooruvad vähem kui 48 tunniga. Vastseetapp kestab 9−15 päeva ning nukkumine 20−40 tundi. Täiskasvanud koiliblikas võib elada ja ringi lennata umbes kolm nädalat.
Riidekoide vastu aitab ligi 20kraadine pakane või 70kraadine kuum. Kui väljas on piisavalt külm, saab rõivad, lõngad ja kangad ööks õue tuulduma viia. Selline külmetamine peaks hävitama eri arengufaasis koid. Kui pakast pole, saab neid tekstiile, mis seda kannatavad, pesta kuumas vees või triikida. Riidekoi elutegevuse võib ebamugavaks muuta ka riideid tihti tuulutades. Väärtuslikumad ja harva kantavad esemed võib pärast talvist tuulutamist riidekotti peitu pista.
Tugevad lõhnad koide vastu
Et koisid kappidest eemal hoida, võib kasutada vänge lõhnaga taimi, näiteks lavendlit, eukalüpti või sookailu. Abi on ka lõhnavatest vürtsidest, kaneelist, loorberist ja kastanimunadest.
Keemiliste koitõrjevahendite kasutamisega võiks ettevaatlik olla. Mürgid, mis peaksid koisid eemale hoidma, jõuavad tekstiilide kaudu inimese organismi ning koos koidega mürgitame ka iseennast. Oluline on teada, et tõrjevahenditest on abi ainult koide tõrjumiseks, mitte nende hävitamiseks. Kui on märke koi tegutsemisest, ei piisa lihtsalt mürgise aerosooli piserdamisest. Koinakkuse avastamisel tuleb teha kogu majapidamises väga põhjalik puhastus.
