Kõige ohtlikumad müügilolevad tooted on riided ja mänguasjad
„Asjaolu, et ELi turule jõuab vähem ohtlikke tooteid, on hea uudis tarbijatele. Siiski ei tohi kaotada valvsust, et lahendada ülemaailmse tarneahelaga seotud valupunkte ja tegeleda kõikide toodete turvalisusega seotud probleemidega kohe, kui need tekivad. Esmatähtis on jätkata sujuvalt toimiva järelevalvesüsteemi loomist, tugevdades koostööd nii ELi sees kui ka rahvusvaheliste partneritega,” selgitas Tervise- ja tarbijaküsimuste volinik John Dalli.
Kiirhoiatussüsteemi toimimise aruanne näitab, et alates 2004. aastast, mil riikide õigusaktidesse võeti üle üldise tooteohutuse direktiiv, on RAPEX märkimisväärselt edasi arenenud. Liikmesriigid on tooteohutuse kaitseks kulutanud pea 100 miljonit eurot ja võtnud tööle peaaegu 6 000 inspektorit.
Kõige rohkem RAPEXi teateid, st üle poole kõikidest ohtlike toodete teadetest, esitati Hiina kohta. Siiski võib siin täheldada langustendentsi – 58%-lt 2010. aastal 54%-ni 2011. aastal. 19% (293 teadet) teadetest puudutas Euroopa päritoluga tooteid. Muude riikide toodete kohta esitati 15% teadetest. 8% teadetest oli tundmatu päritoluga toodete kohta (sama näitaja oli 2004. aastal 23%, mis osutab pidevale langusele ja tõhusamale tuvastamisele).
Kõige rohkem teateid esitati riiete ja tekstiilitoodete kohta (423 teadet lämbumise ja nahaärrituse ohu kohta), neile järgnesid mänguasjad (324 teadet peamiselt lämbumisohu kohta), mootorsõidukid (171 teadet vigastusohu kohta), elektriseadmed (153 teadet elektrilöögiohu kohta) ja kosmeetikatooted (104 teadet keemiliste riskitegurite kohta), mis moodustavad kokku 74% kõikidest 2011. aastal esitatud teadetest tõsist ohtu kujutavate toodete kohta.
Tooteohutuse edasiseks täiendamiseks jätkatakse koostööd kolmandate riikidega, eelkõige kahepoolset koostööd Hiinaga ja kolmepoolset koostööd Ameerika Ühendriikide ja Hiinaga (järgmine kolmepoolne kohtumine on kavas korraldada 2012. aasta juunis). Oluline on ka suurendada ettevõtjate teadlikkust oma kohustustest.
