Korteriomanik võib ühistult tasaarveldust nõuda

Kortermajades on tihtipeale probleem, et maja vajab hädavajalikku remonti, kuid kõik omanikud ei ole nõus raha kulutama. Seaduse kohaselt on aga neil korteriomanikel, keda probleem eriti puudutab, võimalik vajalik remont oma raha eest ära teha lasta ning hiljem kulud ühistult tagasi nõuda, kuni selleni välja, et tasaaarveldus tehakse kommunaalkulude mittemaksmisega.

Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi ütles, et seda seadusest tulenevat õigust kasutatakse tõepoolest suhteliselt vähe, vahendab ERR Uudised.

"Oluline on, et see kulutus oleks seaduse mõistes vajalik kulutus, mille kordategemine on möödapääsmatu, sest sinu kinnisvara väärtus halveneb," rääkis Mardi.

Üks asi on konkreetne remonti vajav probleem, eraldi murekoht on aga see, et paljud vanemad kortermajad vajavad üleüldist renoveerimist, näiteks korralikku soojustamist või ventilatsiooni. Laenu võtmiseks ei saa aga korteriühistu kokku vajalikul arvul korteriomanike nõusolekut.

"On olemas selline säte, mida nimetatakse kvalifitseeritud häälteenamuseks. Juhul kui korterelamu tahab kaasajastada oma maja, ta tahab võtta laenu, mis ületab tema majandusaasta eelarve, siis peavad olema 51 protsendi korteriomanikest poolt ja tingimusel, et sellele 51 protsendile kuulub ka suurem osa korteriomandist ehk nende korterid peavad olema lihtsalt suuremad," rääkis Mardi.

51 protsendi nõue viidi seadusesse sisse 2014. aastal.