Kui ahjust ei piisa
Kerged küttekehad kuumenevad kiiresti, kuid ka jahtuvad kütmise lõppedes kähku.
Kerged kaminad
K-Rauta tootejuhi Toomas Karuksi sõnul on kerged kütteseadmed praegusel ajal n-ö trend. “Inimesed lükkavad suuremad investeeringud edasi,” tõdeb tootejuht. Kinnisvarabuumi aastail osteti hoolega ahjusid ja isegi päikesekütte paneele. Nüüd valib ostja pigem mõni tuhat krooni maksva kergkamina.
Kergkaminaidki on erinevaid: kallimaid ja odavamaid, suuremaid ja väiksemaid, selliseid, mis soojust veidi siiski salvestavad, ning neid, mis seda vaid küdemise ajal eraldavad. Materjalidest on valida metall või malm. Viimane on raskem ja salvestab ka soojust paremini.
Kaminat soetades on tähtis valida sinna juurde õiged ühendustorud, mille kaudu suitsugaasid korstnasse suunduvad. Toru peab vastama kaminast väljuvate gaaside temperatuurile. K-Rautas müüdavad torud on temperatuuriklassiga T600 – see tähendab, et need taluvad kuni 600-kraadist kuumust ja sobivad kõigile selles poes müüdavaile kaminaile.
“Korstna ehitamiseks on ette nähtud spetsiaalsed torud ning tavalisi poes müüdavaid ühendustorusid selleks otstarbeks kasutada ei tohi,” rõhutab Karuks. “Ka kindlustusstatistika näitab, et ligi pool tulekahjudest tekib valesti ehitatud või paigaldatud küttekehast või kui korstna nõuded pole täidetud.”
Toru paigalduskohtade tihendamiseks seinas tuleb kasutada erikivivilla, mis samuti talub kõrget temperatuuri. Tavalist kivivilla panna ei tohi – see kannatab vaid kuni 200–250 kraadi. “Sageli inimene mõtleb, et kivivill niikuinii ei põle ning võib ükskõik millise panna, aga nii see pole,” lisab Karuks.
Konvektoreid mitut sorti
Kui tuba tundub pisut jahe, on kõige lihtsam torgata seina elektriline kütteseade: õliradiaator, konvektor, puhur. Need on kerged ja soojenevad kiiresti.
Õliradiaatori ja konvektori erinevus seisneb selles, et esimene on kiirgusradiaator ning teine soojendab õhuvooluga.
Konvektor on õliradiaatorist kergem ja soojeneb kiiremini. Konvektorid on erinevas hinnaklassis. Odavamate kütteelement on avatud (töötades muutub punaseks), kallimatel aga kinnine (topeltkesta sees), s.t element on rohkem kaitstud.
Odavaimad konvektorid kuivatavad ruumis õhku ning lisaniisutamine on väga oluline. Kallimate konvektorite puhul ei ole lisaniisutamine vajalik. Sellepärast soovitab Karuks osta tuntud kaubamärgi tooteid, näiteks Ensto või Atlanticu konvektoreid.
Konvektorid kinnitatakse üldjuhul seinale, kuid müügil on ka jalgadega mudeleid, mida saab lihtsalt tuppa seisma asetada. Maksavad 700–900 krooni ringis.
Radiaator või puhur
Õliradiaator kuumeneb aeglasemalt kui konvektor – soojus hakkab ruumi jõudma pärast seda, kui õli on kuumenenud. Osal õliradiaatoreil on küljes niisutustops, kuhu pannakse vett, et toas tervislikku õhuniiskust hoida. Kes aga otsib lisakütteseadet pigem selleks, et rõskust ruumist tõrjuda, see muidugi niisutussüsteemi ei vaja.
On termostaadiga mudeleid, mis teatud temperatuuri juures lülituvad välja ja temperatuuri langedes jälle sisse. Õliradiaatori ainus miinus on ehk, et kui see hakkab lekkima, võib see rikkuda põrandakatte.
Puhureid leidub keraamilise küttekehaga ja n-ö tavalisi. Keraamilised ei kuivata toa õhku ning maksavad veidi rohkem – 300 krooni ringis. Tavalised on ligi 100 krooni odavamad.
Soojuspump kõigile
Kes aga soojaarvetelt kokku hoida soovib, selle jaoks on õhksoojuspump.
“Õhksoojuspump on jõudnud massidesse,” tõdeb Karuks. K-Rautas algavad nende hinnad 7000 kroonist. Sellele lisandub paigaldamine. Mõned ettvõtted müüvad koos paigaldusega, K-Rauta müüb ilma, kuid lisab soovitava paigaldajate nimekirja, kust ostja saab valida.
Kes elab kortermajas, vajab ühistult selle paigaldamiseks nõusolekut, sest osa seadmest jääb väljapoole maja. Karuks lisab aga, et seadme peale saab paigaldada katte, mille võib valida täpselt maja seinaga samas toonis.
