Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Ülle Kool: Kui töötaja tervis ei võimalda tal töölepingus kokku lepitud ülesandeid täita ja ka arst on soovitanud loobuda selle töö tegemisest, mis võib ohustada tema tervist, on inimesel järgmised võimalused:

Esimene variant: töötajal on seadusest tulenev õigus nõuda arsti otsuse alusel, et tööandja viiks ta ajutiselt või alaliselt üle teisele tööle või kergendaks ajutiselt tööülesandeid. Seega, kui soovite tööd jätkata ja hoida oma tervist, peate esitama tööandjale avalduse. Kui tööandjal on võimalik Teie terviseseisundile sobivat tööd anda, lepite uue töö tingimustes kokku ning saate töötamist jätkata.

Teine variant: kui tööandjal pole töötajale teist tööd pakkuda, töökohta ümber kohandada, muuta töötaja töötingimusi või muudatustega kaasneksid ebaproportsionaalselt suured kulud, võib tööandja töölepingu üles ütelda (töölepingu seaduse, edaspidi TLS § 88 lg 1 alusel). Sellisel juhul ei mängi rolli, kas töötaja on eemal olnud neli kuud või vähem. Vajalik on arsti otsus, töötaja avaldus ning tõsiasi, et tööandjal tegelikult ka pole terviseseisundile vastavat tööd pakkuda.

Kolmas variant: kui töötaja ise ei soovi töösuhet jätkata, kuna tervis kehv või tööandja poolt pakutav kergem/teine töö ei sobi, võib ta töösuhte ise erakorraliselt üles ütelda. TLS § 91 lg 3 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Erakorralist ülesütlemist tuleb avalduses põhjendada ning tööandja võib nõuda arstitõendit.

Kui töölepingu ütleb üles tööandja (TLS § 88 lg 1), siis on töötajal õigus taotleda töötuskindlustushüvitist, kui kõik muud seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. Kui töölepingu ütleb tervislikel põhjustel üles töötaja (TLS § 91 lg 3), ei teki tal õigust töötuskindlustushüvitise saamiseks.