Tähtajaliselt sõlmitud töölepingu lõppemist saab tõepoolest siduda konkreetse sündmuse saabumisega või kuupäevaliselt. Selleks tuleb juba töölepingu sõlmimisel määratleda, mida sündmuse saabumise all silmas peetakse: kas konkreetse töö valmimist, hooaega vms. Sündmuse saabumist peab olema võimalik siduda ajavahemikuga või mõne konkreetse kriteeriumi/asjaoluga, mis on üheselt tuvastatav. See ei saa olla abstraktne olukord - nii tööandja kui töötaja peavad teadma töösuhte eelduslikku kestust. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 2 kohaselt esitatakse töölepingu andmed heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Kui prognoositavalt kuluks selle töö tegemiseks 1 aasta, aga töö saab valmis varem, näiteks 8 kuuga ning tööleping tuleb majanduslikel põhjustel üles öelda, tuleb töötajale maksta hüvitiseks tema 4 kuu töötasu.

Kui tekib vaidlus sündmuse saabumise tähtaja määratlemisel tuleb töövaidluskomisjonis või kohtus välja selgitada milline oli poolte tahe selle kokkuleppe sõlmimisel ja kuidas sellest aru saadi.

Olukorras, kus tähtajaline tööleping on sõlmitud lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamiseks ja lepingu tähtaeg on seotud lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja tööle naasmisega, tuleb lähtuda eeldusest, et TLS § 62 lg 2 kohaselt teatab töötaja lapsehoolduspuhkuse katkestamisest tööandjale ette 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega tuleb lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingu üles ütlemisel majanduslikel põhjustel maksta töötajale hüvitust 14 kalendripäeva ulatuses, kui pooled ei olnud kokku leppinud muud ajaperioodi.