Kuidas kütta tõhusalt ahju?
Nõu jagab pottsepp ja korstnapühkija Vello Roots.
Korsten vajab hädasti puhastamist. Kas teha seda ise või kutsuda korstnapühkija?
Ise võib korstnat pühkida eramajas, seadus lubab. Poes on saadaval harjad, kühvlid, luuad. Seda võib teha, kui inimene on oma majas pikka aega elanud, teab oma küttekollet. Kuid kui elate ridaelamus või kahepereelamus, siis seal enam ise ei tohi, tuleb tellida korstnapühkija.
Vähemalt korra aastas võiks eramusse siiski korstnapühkija kohale kutsuda. Siis ta vaatab ja ütleb, kas küttekolle töötab nii korralikult, et võite ise pühkida.
Sageli kutsuvad inimesed korstnapühkija mitte niivõrd küttekollet puhastama, kuivõrd et kindlustuse jaoks on vaja vastavat paberit.
Millise pilguga tuleks enne küttehooaja algust ahjud-pliidid-kaminad üle vaadata?
Kõigepealt - kas ajab suitsu sisse ja kas on pragusid.
Siis - sellise suvega, nagu meil oli, koguvad tellis ja savi niiskust. Kui panete esimese korraga kohe koldetäie puid põlema, siis võite kütta ahju puruks. Tuleb alustada vaikselt, rahulikult, päevas kas või 2-3 korda ajalehtede ja pilbastega, pärast siiber lahti jätta, et niiskus välja saada.
Kas küttekolle on päriskütmiseks valmis, seda on lihtne kontrollida. Tehke puudega väike tuli koldesse ja pärast kütmist sulgege siiber. Veerand tunni pärast avage tahmaluuk. Kui seal on kondenseerunud veetilku, siis on ahi ikka niiske, tuleb veel tasapisi kütta ja hoida siiber lahti, et õhk liiguks.
Soovitan siibrit tegelikult kogu suve lahti hoida, et õhk läbi käiks.
Kas lihtsaid vigu küttekehadel võiks proovida ka ise parandada?
Kui tellisahjus jookseb vuugis väike pragu, siis seda võib muidugi ise parandada, aga ainult poes müüdava ahjuseguga või ise valmistatud seguga savist ja liivast. Kuid kui praost on juba midagi musta välja tulnud või tunnete suitsuhaisu, ei ole mõtet ise torkida. Olen näinud, et plaadiseguga on kahhelahje parandatud. Aga see segu on väga tugev ning ei mängi ahjuga kaasa, pärast seda on isegi kahhelkivid puruks.
Kas mõne lihtsa nipiga on võimalik oma ahi tõhusamaks muuta?
Selle kohta on uuringud tehtud. Kütmise tõhusust mõjutavad puude õige süütamine, nende niiskus ja õige paigutamine koldesse, puude kogus ning õhu õige reguleerimine.
Õpetate, et puud tuleb koldes süüdata pealt, sest nii süttivad puidu gaasilised aineosad kõige paremini, segunevad hapnikuga ja põlevad jäägitult (vt Targu Talita 2007, 25. oktoober, lk 692-693). Aga puud ei taha sel moel hästi süttida, kui hakatis on peal. Mida soovitate?
Väga hästi süttivad. Kuid selleks on vaja pilpaid ja aega. Puud peavad olema kuivanud tuulutatavas kohas katuse all soovitatavalt 2 aastat. Enne koldesse panemist peaksid puud seisma 24 tundi toas, et oleksid toasoojad.
Inimene on harjumuste ohver. Olen näinud, et need, kes pole varem ahju kütnud ja õpivad kohe pealt süütama, saavad sellega hästi hakkama.
Kas soovitate puid läita vanal heal viisil paberi abil või kasutada süütetablette?
Süütetablettide kohta tuleb lugeda pakendilt. Mina ei oska neid soovitada, sest kogemus puudub. Süütevedelikke ei tohi toas kindlasti kasutada.
Ahjuküttega kodu elanike probleem. Tuled töölt koju, tuba külm. Kütad, sooja saad sisse alles ööseks. Ent magamise ajaks tahaks pigem jahedamat. Hommikuks on jälle jahtunud. Kas on lahendust?
Lahendus on voodriga kaminahi. Nende üle on küll palju vaieldud, et massi on vähe ja need sobivad pigem lisakütteks. Ise olen neid ehitanud üle 4 aasta ning ühtegi tagasilööki pole olnud. Aga selle ahju puhul on nii, et täna annad, homme saad. Kütad ära, 12 tunni pärast hakkab soojust kiirgama. Hiljem regulaarsel kütmisel annab ahi välja stabiilselt 24 tundi ühtlast temperatuuri, ahju välispind on umbes 60 kraadi, mis on kõige inimsõbralikum soojuskiirgus. Kõige mõnusam on istuda umbes 3 meetri kaugusel ahjust.
Kütke kaminahju regulaarselt - näiteks pool koldetäit hommikul, pool õhtul. Aga ühtegi ahju ma ei soovita korraga rohkem puid koldesse panna kui ⅔ kolde mahust. Põlemiseks olgu õhku, kolmandik peab jääma, et gaasistunud puit ja hapnik saaksid seguneda.
Kas see kehtib ka tavaliste pottahjude kohta?
Ikka, see käib kõigi kollete kohta. Umbpõhjaga ahjul tuleb õhk ainult uksest, alt ei tule, seepärast peab tihti segama.
Olen näinud inimesi, kes arvavad, et hoiavad raha kokku, kui lükkavad pliiti küttes siibri pooleldi kinni. Ja kui puud on veel niisked, siis korsten lausa tilgub märga pigi. Kui see pigi aga seal ükskord põlema läheb, võib korstna välispinna temperatuur tõusta 700 kraadini. Edasi mõelge ise...
Kas on võimalik kütta nii, et kamina klaas ei tahmu?
On. Esiteks peaks kamina uks olema selline, mille küljes on nii all kui üleval tuulutusrest. Ülemine polegi nii oluline, aga alumine igal juhul. Põlemisprotsess imeb sealt õhku, mis samal ajal jahutab klaasi ja viib tule sellest eemale.
Kamina klaasuksest peavad puud olema paigutatud vähemalt 10 cm kaugusele.
Mingit jääki ikka tuleb, ega klaas päris kristallpuhas jää nagu aken. Korra nädalas oleks vaja ikka puhastada. Soovitan seda teha tuhaga, aga see peab olema puhas puutuhk, kus pole liiva hulgas, muidu kraabib klaasi ära. Tuhk pesukäsna peale ja nühkida - väga hästi puhastab, see on ju leelis.
Tegelikult topitakse ahju ja pliidi alla igasugust põlevat kraami. Kuidas see mõjub küttekeha tervisele?
Enamik küttekoldeid, mis on ehitatud kivist, on puude jaoks. Kui ostate poest pliidi või kamina, peaks müüja andma teile juhendi, kus on kirjas, millisele küttematerjalile see ette on nähtud.
Vanades majades on veel nn pioneer-pliidid, millega inimesed on praegu hädas. Need on tegelikult väga head, andes hästi kiiresti sooja ja ka sooja vett, kuid on mõeldud kivisöega kütmiseks. Kui taga on veel soemüür, mis võtab omakorda tõmmet maha, tekivadki probleemid.
Mida siis teha?
Siis polegi midagi teha, tuleb iga natukese aja tagant korstnapühkija kutsuda või ise puhastada. Mul on üks klient, kelle juures käin iga 2 kuu tagant.
Uut pliiti ostes tuleb teada, et enamik neist, mis Eestis müüakse, on tehtud Itaalias. Soemüüri tuntakse vaid Eestis, Põhja-Lätis, Soomes, Venemaal. Itaallased pole seda näinud, pliidid on konstrueeritud otse korstnasse ühendamiseks. Kui panete sellele nüüd soemüüri taha, siis reeglina ta ei tööta korralikult ja hakkabki pigitama.
Itaalias toodetakse pliite ka soomlaste jooniste järgi. Need tõmbavad soemüüriga hästi, maksavad üle 10 000 krooni.
Lugeja kurdab, et elab kahepereelamu 2. korrusel. Kütab kaminat korralike küttepuudega. See-eest alumine naaber paneb ahju kõik remondijäätmed, näiteks värvitud aknaraamid. Korsten on ühine. Kas tuleks naaber korrale kutsuda või pole asi hull?
Nii nagu lugeja naaber teeb, kütta ei tohi. Kui ta jutust aru ei saa, tuleb pöörduda lähima päästeteenistuse poole ning rääkida seal oma mure ära. Kindlasti annavad nad nõu, mida teha.
Millal on ahi liiga vana, et seda remontida?
Tegelikult on kõik laotud ahjud ja pliidid remonditavad, küsimus on ainult selles, kas sellel on mõtet. Kui ahjul-pliidil on väärtus, siis soovitan lahti võtta ning uuesti kokku panna.
Saaks ka siibrita
Vello Roots lisab veel, et kuigi suitsuandureid reklaamitakse ohtralt, oleks ahjuküttega majja vähemalt sama tähtis paigaldada vinguandur. Suitsu tunneb inimese nina ära, vingu aga mitte. Vinguandurid on olemas ja müügil, ehkki suitsuanduritest kallimad.
Tänapäeva standardid nõuavad ka, et ahjude-pliitide-kaminate siibrid ei tohi olla lõpuni suletavad. Nurk peab olema ära või pöördsiibril jääma suletud asendis vahe vahele.
"Teoreetiliselt ei ole siibrit üldse vaja. Kui nii kamina uks kui ka tuhauks on tihendiga, paned need kinni ja õhk läbi ei käi," kinnitab Vello Roots.
