Kuidas on seotud GMO-soja ja jõulupraad?
Seminari külalisesineja on keskkonnakaitsja Norma Gimménez, kes räägib geneetiliselt muundatud soja kasvatamise mõjudest Paraguays.
Paraguays on 70% maast koondunud 1% maaomanike kätte. Geneetiliselt muundatud soja kasvatamine toob suurt tulu suurmaaomanikele ja on tähtsal kohal Paraguay ekspordis, kuid see mõjub sageli hävitavalt nii kohalikele kogukondadele kui keskkonnale. Soja peamiseks importijaks on Euroopa, sh Eesti loomatööstus, mis kasutab proteiinirikast sööta, et toota liha ja muid loomseid saadusi.
Eelmisel aastal kasvatati maailmas 25 eri liiki geneetiliselt muundatud ehk GM-taimi 125 miljonil hektaril. Kõige levinumad GM-taimed on soja, mais, puuvill ja raps – 70% sojasaagist ja 47% puuvillast on GMO. Pool GM-taimede kasvupinnast asub USAs (62 miljonit ha), järgnevad Argentiina, Brasiilia ja Paraguay. ELis kasvatati GM-taimi 2008. aastal 108 000 hektaril, kõige enam Hispaanias (79 000 ha) ja Tšehhis (8400 ha), lisaks veel Rumeenias, Portugalis, Saksamaal, Poolas ja Slovakkias.
Kuigi GMO-de pooldajad väidavad, et GM-taimede kasvatamisel kasutatakse vähem kemikaale, näitavad uuringud vastupidist. Hiljuti avaldatud raporti kohaselt kasutasid GM-kultuure kasvatavad USA talunikud 13 aasta jooksul 144 miljonit kg rohkem pestitsiide kui tavakultuuride kasvatamisel. Pestitsiidide kasutamise suurenemine soodustab herbitsiidiresistentsete umbrohtude kiiret levimist ja suurendab kemikaalide jääkide esinemist toidus.
Seminaril esineb ka EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi professor Olav Kärt, kes räägib sojašrotist kui põllumajandusloomade proteiinsöödast ja sellest, miks seda traditsiooniliselt kasutatakse.
Ettekannetele järgneb diskussioon.
11. detsembril kell 15.00 esineb Norma Gimménez Tartu Domus Dorpatensises, kus näidatakse lühidokumentaalfilmi „Surmapõllud“ ja kommenteeritakse olemasolevaid majandushoobasid valdkonna reguleerimiseks.
