Aga kahjuks ei ole võimalik põrandapinda nii palju tõsta. Idee oleks teha nn ventileeritav põrand kuni betoonini puhtaks, sinna peale soklikate (see mummuline), mummudega betooni poole. Seinte juures teha ülessepöörded, sinna peale laotada eps ja kõige peale nn ujuv põrand. Põranda alune tuulutus tuleks siis otse tuppa. Kas selline lahendus toimiks.

Vastab Kalle Pilt, diplomeeritud ehitusinsener, hoonete biokahjustuste spetsialist, SA Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, http://mycology.ee, www.majavamm.ee

Sarnast olukorda on meil korduvalt esinenud ja teie poolt pakutud lahendust on ka arutatud ja sarnaselt lahendatud põrandaid analüüsitud, kuid tulemused pole eriti positiivsed. Põhjuseks on see, et põrandapinna tõustes jääb seina alumine palk betoonpinnast allapoole ning selle keskkonnatingimused muutuvad oluliselt (puit hakkab seal reeglina intensiivselt lagunema).
Soovitan siiski nõukogudeaegne betoonikiht välja lõhkuda, teisaldada osaliselt liivakihti ning siis paigaldada soojustus ning valada uus plaat. Kindlasti peaks plaadi ja vundamendi vahel olema ka soojustusriba vältimaks külmasilla teket.

Betoonplaadi peale paigaldage topeltlaagid (omavahel risti), et tagada tuuldumine mõlemas suunas. Laakidele laudis. Laudise ja seina ühenduskohti ärge tihendage, pigem jätke sinna praod ca 5-8 mm, mille võib katta põrandaliistuga. Sellise lahendusega saate sooja siseõhuga tuulduva puitpõranda.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.