Kuidas võita kevadväsimust?
Kuigi märtsipäike ja sulavad lumevallid on juba mõnda aega ennustanud kevade saabumist, pole salalike viiruste kuldaeg veel sugugi möödas. Et haigustele edukalt vastu panna, peab inimese enda kaitsevõime ehk immuunsüsteem olema töökorras ja tugev.
Kevadväsimus pole haigus
Paraku kurdavad paljud, et just kevade lähenedes kimbutavad väsimus ja jõuetus ning viirused kipuvad seetõttu liiga tegema. Kas tegu on paljuräägitud kevadväsimusega?
Sellist haigust nagu kevadväsimus ei saa diagnoosida küll ühegi tohtri juures. Ometi on rahva seas levival müüdil ka alust.
Kui pika sügise ja veelgi pikemana tunduva talve jooksul on haigused viiruslikust nohust kuni gripini n-ö jala peal läbi põetud, unetunnid jäänud lühikeseks, toitumine olnud ühekülgne ja vitamiinivaene, kipub jõuetus vägisi ligi hiilima – organismi jõuvarud on lihtsalt otsakorral.
Oma osa on kindlasti ka meie geograafilisest asukohast tingitud vähesel päikesevalgusel, mida lõunamaadel leidub rikkalikult. Soojale maale sõit pole aga kaugeltki kõigile inimestele taskukohane tervise turgutamise viis.
Kuidas väsimusest jagu saada? Kuigi töölt koju jõudes tahaks ennast diivanile pikali visata, oleks targem teha tunnine jalutuskäik. Kui eluolu võimaldab, siis meeldivas ümbruses (pargis, metsa vahel). Nädalavahetusel minge kindlasti päikese kätte, mis aitab organismil ka D-vitamiini varusid taastada.
Sportimine tuleb samuti kasuks – jää sulades kerge sörkimine, kepikõnd ja jalgrattasõit treenivad nii keha kui vaimu.
Liigeseprobleemide puhul sobib hästi ujumine. Kui viimasest treeningust on möödas kuid või koguni aastaid ja vanus läheneb keskeale, on mõistlik siiski alustada jalutuskäigust. Hea oleks nõu pidada ka perearstiga, kes võib enne spordiga alustamist soovitada teile organismi füüsilise seisundi täpsemat hindamist.
Toitu tervislikult
Tasakaalustatud toit on oluline. Selge see, et majandusraskustes sipleval inimesel pole võimalik osta kalleid Hispaania viinamarju või maheleti toormahlu, kuid alustada saab ka lihtsamast.
Nutikas on panna juba talvel aknalauale kastikesse kasvama maitserohelist või sibulat. Igati hea on ka kodumaine hapendatud kapsas.
Kui aed ja aiasaadused suvel-sügisel käepärast, tasuks juba varakult külmutada talveks nii marju kui juurvilju ja teha ise mahla. Nende
C-vitamiini sisaldus kipub aja jooksul küll langema, mis tähendab seda, et päris maikuusse pole nende tarbimist mõtet jätta, vaid söömist peaks alustama ikka hilissügisel-talvel.
Saiale võiks eelistada leiba, eriti täisteraleiba, kus on palju B-grupi vitamiine. Viimaste poolest on rikkad ka liha ning maks. Kartulikrõpsud, friikartulid, hamburgerid, koogikesed ja magusad limonaadid ei kuulu tasakaalustatud menüüsse ja võiksid jääda pigem erandiks.
Organismi piitsutamine energiajookide ning liigse kohvi või musta teega teeb aga kasu asemel kahju ning tagajärjeks on vastupanuvõime langus haigusetekitajatele.
Puhkus ja uni on tähtis
Peale toitumise peab tasakaalustatud olema ka töö- ja puhkerežiim. Uneaja arvelt ei tohiks võtta minutitki! Täiskasvanud inimene vajab üldreeglina 7–8 tundi und päevas. Öine piiratud uneaeg toob päevase väsimuse, tukkumise autoroolis ja kodus televiisori ees, hiljem on õhtune uinumine problemaatiline.
Pinged tööl ja lähedastega kipuvad samuti und häirima – siis on mõistlik aeg hetkeks maha võtta ja mõelda võimalike lahenduste peale, samuti pingete leevendamisele. Parim valik siin on mõõdukas kehaline tegevus, kas või õhtuse jalutuskäigu näol, aga ka meeldivad rituaalid enne magamaminekut, mis aitaksid lõõgastuda: rahustav tee, soe dušš, massaaž, meeldivast raamatust peatüki lugemine, rahustava muusika kuulamine.
Kui oma jõududega hakkama ei saa ning väsimus ja viirushaigused juba pikemat aega kimbutavad, võib abi küsida apteegist, eelkõige aga oma arsti käest.
Vitamiinikuur võib kasuks tulla, teinekord on abi ka muudest organismi turgutavatest käsimüügipreparaatidest, haigestumise puhul kindlasti sümptomeid leevendavatest ravimitest. Siin aga peaks nõu küsima spetsialisti käest.
Pikaajaline väsimus võib olla ka tõsisema haiguse tundemärk (aneemia, depressioon, kroonilise haiguse ägenemine jm), mistõttu ei tohiks seda siiski tähelepanuta jätta ja kuude kaupa vitamiine krõbistades seisundi paranemist oodata. Soovitatav oleks pöörduda perearsti poole, kes otsustab edasiste uuringute vajaduse.
