Lisaks lõhub liigkütmine kütteseadet, tekivad mõrad ning seadme järk järgulise lagunemise tõttu võib õnnetus juhtuda tulevikus. Eriti suur on tulekahju oht siis, kui kütteseadme või korstna ümbrusesse pole jäetud piisavat ruumi või pole seadme osad muudest ehituskonstruktsioonidest piisavalt hästi isoleeritud.

Lõuna Päästekeskuse insenertehnilise büroo juhataja Margo Lempu sõnul on ehitise osade minimaalne ohutu kaugus kütteseadme osadest ehk ohutuskuja sõltuv kütteseadme isaärasustest ning selle kehtestab tootja.

„Kui ehitada valesti, siis ei tarvitse esialgu midagi juhtuda, kuid siis langevad halvad asjaolud kokku või köetakse tavalisest rohkem ning õnnetus ongi käes,“ nentis Lempu.

Tartus Lemmatsi tn elumajas põles möödunud laupäeva varahommikul kamina kohal puitkarniis. Seal oli kaminasüdamik ja karniis paika pandud juba 1997. aastal, aga tulekahju põhjustas ehitusviga imekombel alles nüüd.

„Puitkarniis oleks pidanud kaminasüdamikust olema isegi kuni 50 sentimeetri kaugusel, kuid oli alla 10 sentimeetri kaugusel,“ sõnas Lempu.

Avalikus kasutuses olevates hoonetes ja ka kortermajades peab vähemalt kord aasta jooksul kütteseadmete korrasolekut kontrollima ning need puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija, kes selle kohta ka tõendi annab.

Eramajade omanikud peavad väljaõppinud spetsialistidel laskma seadmed üle vaadata korra viie aasta jooksul. Meeldetuletuseks, et kevadel täitub seaduse kehtestamisest, millest viimane nõue tuleneb, viis aastat. See tähendab, et iga köetava hoone omanikul peab kütteseadmete hooldamise kohta tõend ette näidata olema.


Eelmisel nädalavahetusel kütteseadmetest alguse saanud tulekahjud:

20. jaanuaril kell 05.34 said päästjad väljakutse Ülenurme valda Soinaste külla, kus katlaruumist alguse saanud tulekahju levis katuse alla. Elanikud pääsesid majast enne päästjaid välja. Tulekahju sai valvemenetlusinspektori sõnul alguse katlaruumist ja katla lähedalt ning selle tingis automaatse õli- ja tahkekütusel töötava katlasüsteemi rike. Õigeaegne hooldus minimeerib tehniliste rikete võimalikkuse, kuid päriselt ei ole nende eest keegi kaitstud. Majja olid paigaldatud nõuetekohased suitsuandurid.

18. jaanuaril kl 07.19 käisid päästjad Tartu linnas Lemmatsi tänavas, kus ühes korteris oli põlema süttinud kaminasimss ja sein. Päästjad kustutasid põlengu ja tuulutasid ruumid, inimesed kannatada ei saanud. Tulekahju süttis kuumast kaminasüdamikust, mis puidust karniisile liiga lähedale oli ehitatud ja selle süütas.

18. jaanuaril kl 00.47 teati häirekeskusele tulekahjust Tartu vallas Möllatsi külas asuvas elumajas. Päästjate sündmuskohale jõudes põles elumaja pööning. Päästjad avasid tulekollete kustutamiseks seina- ja katusekonstruktsioone. Menetlusinspektori sõnul süttis tulekahju kuumenenud moodulkorstnast, mis vahelae- ja katuse konstruktsioonidele liiga lähedal oli ning need süütas.

16. jaanuaril kell 00.10 põles Võrumaal Sõmerpalu vallas Sõmerpalu alevikus asuva mõisahoone katusealune. Tulekahjus sai kannatada ligi 100 ruutmeetrit katusekonstruktsioone. Kohal käinud menetlusinspektor leidis, et hoone ühe ahju sleppe ehk suitsutoru peal olid kivid täiesti lahti ning mõradest pääseski tuli vahelaele. Kui mõisaomanikult küsiti akti, mis tõestaks kutselise korstnapühkija tehtud töid, siis seda tal kahjuks ette näidata ei olnud. See tõi kaasa väärteomenetluse ning rahatrahvi.