Kümme omapärast toidukaupa, mida Eestimaa eri nurkadest otsida



Eesti maaturism, Eesti toidutee
Narva-Jõesuu silmud.Foto: Sven Arbet

Kust võiks saada parimat pigilesta, mulgikorpi, põdrakanepiteed, heeringatrühvlit, pannileiba, silmusid, metspirni pirukat, rabarberileiba, hapukapsaga kartulisalatit või linakama?

Otsisime turismimessilt Tourest üles hulga toite, mida ilma ise kohale sõitmata maitsta ei saa. Kui oled neis piirkondades, siis tasub silmad omapärase toidu suhtes lahti hoida.

Peipsimaa kogukonnaköögi perenaine Triinu Akkermann juhib tähelepanu sellele, et Peipsi ääres süüakse muudki head kui vaid kala ja sibulat – prooviks on tal pakkuda näiteks valgehallitusjuustu ja Ivan-tšaid ehk põdrakanepiteed, mis saja eri tõve vastu aitavat. Sealtkandist leiab ka haugimarja ning kui parasjagu pidustusi pole, siis saab võib head kraami leida Avinurme puiduaidast, Kauksi puhkemajast või Varnja kauplusest.

Mulgimaale tasub sõita vähemalt neljal korral, et maitsta õiget mulgikapsast, mannast tehtud mulgikorpi, mulgikama ning mulgiputru. Igale toidule on Mulgimaal sel aastal pühendatud üks päev, millest esimene, kapsapäev on juba 15. veebruaril. Paljudes kohtades üle Mulgimaa õpetatakse siis õiget mulgikapsast tegema ning mitmetes toidukohtades saab seda sel päeval osta.

„Mulk oli kaval ning lisas tavalise toidu sisse tangu, uba ja hernest,” räägib Mulgi Kultuuri Instituudi juhataja Kaja Allilender. „Mulgid tegid palju tööd ja tahtsid tummist toitu, nii need road sündisid.”

Seotud lood:

Kes pidupäevadel Mulgimaale ei satu, saab õige maitse suhu Abja-Paluoja Mulgi kõrtsist või Popsi köögist.

Virumaa toiduvalikut esindab Purtse kindluse peremees Janner Eskor, kes seletab parasjagu ühele soomlasele, kus Virumaa tegelikult on. Viimase kolme aastaga on Eesti restoranide saja parema hulka murdnud neli Virumaa restorani – 2016. aastal Purtse, 2017. aastal Mimino ning 2018. aastal Tulivee rannarestoran ja Rondeel Narvast. Lisaks soovitab Eskor Virumaal üles otsida Narva-Jõesuust püütud silmud ning kohaliku lihatööstuse Sigwar juubelivorsti ning pasteedi.

Saaremaa Coopi tootmise juhataja Õile Aavik toob huvitavama kohaliku kraamina välja heeringatrühvlid ja pannileiva, mida kõigis kohalikes tarbijate ühistu kauplustes müüakse. Saaremaa olla ainus piirkond, kus kartulist, suitsulihast ja sibulast pannileiba ehk pannikakku valmistatakse ning seda ka poest osta saab.

Saaremaa Epi talu kõige minevam toode on mustsõstraketšup – õigupoolest moos, millele on lisatud tšillit ja vürtse. Kuressaare peatänaval kaetakse septembris toidufestivalil vaat et maailma pikim piknikulaud, lossist Laurentiuse kirikuni, kuhu rahvas enda toidukorvidega tuleb.

Järvamaal toimub juunis teist korda rabarberifestival, kust leiab nii rabarberileiba, -kooki, -õlut kui ka rabarberiküpsiseid. Sealkandi parimaks restoraniks tunnistatud Põhjaka mõisas soovitavad kohalikud maitsta astelpaju pavlovat.

Hiiumaale minnes tasub proovida äkist ja pigilesta ehk toorest kala, mis kiirkäigul ära on soolatud. Seda võivad pakkuda kohalikud kalurid või ettehelistamisel ka Mihkli talumuuseum.

Setomaalt on lihtne head ja erilist leida. Olgu see siis kuivatatud metspirnidest tehtud piirak, hapukapsaga kartulisalat, sõir või 30 tundi valmiv paasileib. Hea kraam valmib näiteks Rieka Hõrni käte vahel Taarka Tarõs.

Põlvamaal tegutseb Metsa restoran, kus kokk tuleb metsa ning seal siis robustsel moel esmaklassilist toitu valmistama hakkab. Kes aga tahab näha, mida kõike linast teha saab – näiteks linaõli, linakama ja linajahu – peab sammud seadma Mooste mõisasse.

Eripäraseid maitseid leiab Eestist küllaga ning pühapäeval saab selle kõigega veel turismimessil Tourest ühte kohta kokku koondatult tutvuda.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare