Laen pitsitab kodusid
Kinnisvaraspetsialistid on läbi aegade rääkinud üht ja sama juttu: kui perel on vajadus elamistingimuste parandamiseks, pole selleks ükski aeg liiga ebasoodne. Nõnda, heas usus helgesse majandustulevikku, soetati endale kodusid ka viimasel neljal-viiel aastal, mil kinnisvara hinnad tõusujoones lakke pürgisid.
Teine maaklerite seisukoht on olnud: kui leiad eluaseme, mis kohe tundub sinu, siis ära oota hinnalangust, vaid osta ära.
Uus Maa Kinnisvarabüroo direktori asetäitja Andrus Soonsein, kuivõrd need soovitused täna paika peavad? Ja mida laenuhätta jäänud inimene nüüd ette peaks võtma?
Praegu on palju neid peresid, kes kinnisvara soetasid hinnatõusu tipphetkel, kuid üks või kaks pereliiget on töö kaotanud. Kodu laenukoorem on muutunud nii suureks, et nad ei tule selle teenindamisega enam toime. Nüüd tuleks väga kaalutletult mõelda ja käituda. Esmalt peaks üle vaatama, millised võimalused on uut töökohta saada, kuidas kulutusi vähendada, ja lõpuks - mis võimalused oleks kodu maha müüa.
Kuid on ka inimesi, kes vaatavad ringi ja tahaksid endale just praegu uut kodu osta - kas suuremat, väiksemat või sobivamasse kohta. Kuigi hinnad on langenud, tuleb ka siin otsustada kaalutletult. Kui hind tundub hetke turuseisu arvestades paigas, siis soovitan osta.
Kodu müümine tundub eriti dramaatiline. Kas seda sammu peaks ikka võimalikult kaugesse tulevikku lükkama?
Kui pere on oma kulud ja tulud väga hoolega läbi kaalunud ja jõudnud järeldusele, et varem või hiljem tuleb kodu maha müüa, siis soovitan seda teha kohe. Praegu kestab veel hindade langustrend ja varsti ei saa te oma kodu eest õiglast hinda. Kui aga rehkendate, et suudate sügise ja talve üle elada, siis soovitan mitte müüa. Suhteliselt kindel on teha mõlemad tehingud ajaliselt lähestikku - nii uue eluaseme ost kui vana müük. Kuigi ka üürikortereid on vahepealseks olukorraks piisavalt.
Kui palju kinnisvara hinnad veel langevad?
Arvan, et 10-15%. Kuid näiteks Tallinna vanalinnas või merevaatega paikades ei tarvitse langust ollagi. Vanalinn hingab oma rütmis ja siin on hinnamuutused vähem märgatavad. Üldse on Tallinn natuke dikteeriv, hinnakõikumised levivad üle Eesti väikese ajanihkega.
Vahepeal oli trend kolida linnast maale - seal elu odavam.
Veel hiljaaegu koliti linnalähedastele põldudele, sest seal olid hinnad odavamad. Kinnisvarabuum kergitas nendegi hindu, kuid tänaseks on sealne hinnalangus suurem kui kesklinnas. Kusjuures ma ei räägi ainult Tallinnast, sama tendents kehtib ka näiteks Tartus ja Pärnus. Kuid arvestama peab sedagi, et kaugus kesklinnast tekitab lisakulutusi nii autode arvu kui kütuse osas.
Samas vaadatakse ka maakodusid. Otsitakse just selliseid, kust oleks võimalik suvel tööl käia või siis töötadagi mõnda aega distantsiga. Maakodusid võib praegu saada soodsa hinnaga.
Kes praeguses olukorras võidab, ehk teisisõnu: kas keegi head äri ka juba teeb?
Juba on märgata, et linnades ostetakse soodsa hinnaga kortereid ja üüritakse neid välja. Eestis on tegelikult suhteliselt palju vaba pinda olnud, võrreldes kogu Euroopaga, asustus on meil hõre. Kui maast ja metsast rääkida, siis meil on palju söötis põllumaad ja metsa, mis on hooldamata. Paljud eurooplased on seda märganud.
Vahepeal, kui hinnad olid väga kõrgel, välismaalaste huvi vaibus. Nüüd on taas huvi elavnemist märgata. Maad ja metsa ostetakse Eesti koostööpartnerite kaudu ja antakse rendile.
Üldreegel on selline, et kes suudab hoida metsa ja põldu korras, võib arvestada, et ka nende hind on stabiilsem. Kui maa või metsa hooldamine ilmselgelt üle jõu käib, soovitan see maha müüa.
Sama kehtib ka kinnisvara kohta. Kodu korrashoidmine lisab sellele väärtust.
Eestlasi on ju julgustatud, et kogu maailm elab laenu peal. Kus see tasakaal siis oleks?
Igasugune tarbimine peaks olema mõistlik. Kui me üldse ei tarbi, on ka halb ning see pärsib majandust. Mõistliku laenu võtmine võib olla möödapääsmatu. Kuid arvestada tuleb mitte ainult tänase ja homse päevaga, vaid mõelda ikka pikemas perspektiivis: kas suudetakse seda laenu teenindada ka 10 või 15 aasta pärast?
Läbi peaks mõtlema ka pere reaalsed vajadused ja harjumused ning sellest lähtuvalt valida asukoht ja elamispinna suurus. Pikas perspektiivis tuleks läbi kaaluda, kas vajan sellist pinda ka 20 aasta pärast, kui lapsed suured.