Tallinki konverentsi- ja rühmareiside osakonna juhataja Katrin Küünemäe sõnul on Eesti ja Rootsi seenioride vahe see, et kuningriigi eakad soovivad rohkem iseseisvalt reisida ning omal käel hakkama saada.

“Eesti eakad ootavad ikka eriprogrammi ning seda, et nende eest kantakse hoolt. Kui lapsed oma vanemad või vanavanemad reisile saadavad, siis nende pärast muretsema ei pea. Kruiisitajate eest kantakse hoolt nii laevas kui Stockholmi ekskursioonil. Eesti eakad reisivad roostlastega võrreldes siiski vähem.”

Teine suurem erinevus olevat see, et kuningriigi seeniorid tulevad reisima kahekesi, ning kui tantsuks läheb, on mees ja naine tantsupaar. Eestlaste seas domineerivad naised, ja nemad üksinda põrandale ei lähe. See on ka põhjus, miks laevas kipuvad tooni andma just rootsi keelt kõnelevad seeniorid.

Erinevad on inimeste rahalised võimalused. Rootslane läheb laevafirma kassasse või reisibürosse ja ostab reisi Tallinna või Helsingisse. Nende sissetulekute juures on kõik imeodav. Sama on laevas sisseostudega. Eesti eakatele kingivad kruiisi tavaliselt lapsed kas sünnipäevaks või mõne tähtpäeva puhul.

“Erikruiisidel käimine kogub populaarsust. Oleme neid korraldanud kolm aastat peamiselt Rootsi liinil. Üritame vähemalt neli korda aastas selliseid reise teha, ja inimestest puudust ei tule,” rääkis Katrin Küünemäe.