Üle poole maailmas toodetud antibiootikumidest kasutatakse loomakasvatuses. Kui loomakasvatused kasutatakse ravimeid liiga palju, võivad selle tagajärjel tekkinud resistentsed bakterid levida ka inimestele ja tekib antibiootikumiresistentsus (AMR). Seetõttu tuleks veterinaarias piirata nende antibiootikumide kasutamist, mis on kriitiliselt olulised inimeste ravis.
Mis on AMR
Antibiootikumide liigsest või valest kasutamisest tingitud mikroobide antibiootikumiresistentsuse (AMR) leviku tõttu on raviks toimivad antibiootikumid otsa saamas. Seda hinnatakse maailmas üheks suuremaks ohuks inimeste ja loomade tervisele. 2015. aastal haigestus ainuüksi Euroopas antibiootikumidele resistentsete bakterite poolt põhjustatud infektsioonidesse üle 670 000 inimese. Neist ligi 33 000 suri. Need arvud on võrreldes 2007. aastaga kahekordistunud. AMR on peagi inimeste peamiseks surma põhjuseks.

„Kekava on viimaste aastate jooksul investeerinud 5,5 miljonit eurot lindude heaolusse ja bioohutusse,” selgitas ettevõtte juhatuse liige Saulius Petkevičius. Moderniseeriti kanalad ja haudejaam, juurutati karmid hügieeniprotseduurid ja lindudele pakutakse vaid parimat sööta. Selle tulemusel on linnud tervemad ja antibiootikume polegi vaja neile anda.

Antibiootikumide kasutamine on ettevõttes viie aastaga kümme korda vähenenud. Vaid 4% kanu on ravitud antibiootikumidega ja see liha müüakse mitte Kekava brändi alt, vaid kui tavaline kanaliha. Kekava on Baltikumis esimene ja seni ainus tootja, kellel on lubatud võtta kasutusse märk „Antibiootikumideta kasvatatud kana“.

„Sellega lisame tarbija jaoks meie toodete väärtust, meie liha on tavapärasest kõrgema kvaliteediga,” selgitas Saulius Petkevičius. „Kui mahekanaliha on tavalisest kolm korda kallim, siis meie liha ei ole nii palju kallim, vaid jääb tavaliste brändidega samasse hinnaklassi.”

Samas ei oska tarbijad antibiootikumivaba liha hinnata. Näiteks Faktum-Ariko poolt tänavu aprillis tehtud uuringust selgus, et 48% eestlastest polnud AMR-ist midagi kuulnud. Loomade heaolu pidas liha ostmisel oluliseks vaid 5% vastanutest.
Kekavas kasvab korraga üle miljoni broileri.

Sageli on broilerikilo odavam, kui kohvikus tops kohvi. „Me tahame, et meie tarbijad saaksid parimat kvaliteeti ja seetõttu peame neid harima ses osas, mis on hea kvaliteet,” ütles Petkevičius lisades, et madalama haridustasemega inimene vaatab hinda ja talle on väga raske selgeks teha, miks AMR on probleem. Näiteks kui Lidli poekett tuli Leetu, siis seal müüdi terveid kanu odavamalt, kui sisse osteti, kuna soodsa kanaga meelitati inimesi poodi.

Kekava tooted on praegu Eestis müügil Maxima poodides. Teised poeketid pole neid sortimenti võtnud, kuna eelistatakse pigem kohalikku kaupa. Kekavas töötab 300 inimest ja kasvab korraga üle miljoni broileri, aastane toodang on 32 000 tonni ja käive 70 mln eurot. Linnulihast valmistatakse 240 erinevat toodet. 40% toodangust eksporditakse.