Köögivili on võrreldes lihatoodetega siiski odav ja nii võib siin 10sendine hinnatõus paista hiiglasliku 30% muutusena. Kilogrammi viinerite asemel saame osta 6 kilo porgandit või 12 kilo kapsast. Suvel köögiviljahinnad odavnevad ja järgmise 12 kuu tegelik hinnatase saab selgeks saagikoristuse ajal.      

Eelmise aastaga võrreldes on enamik liha- ja lihatooteid kallimad ning siin on peapõhjuseks söödahinna tõus. Teravilja kokkuostuhinnad ja maailmaturuhinnad hakkasid tõusma 2007. aasta lõpul. Praegu on nisuhind maailmaturul 60 protsenti kõrgem kui 2007. aastal, maisihind on kallim 66 protsenti. 

Lihahinna tõus on tarbija rahakotile valusam kui kapsahinna tõus, sest lihale ja lihatoodetele kulub viiendik meie toidukuludest. Tarbija õnneks on lihaturul aga väga tihe konkurents ja sooduspakkumisi palju. 

Eesti rahvas armastab grillida ning kauplustes saab vorstikeste, lihatükikeste ja muude kastmetes või marinaadides lihaliste olluste sortimenti mõõta sadades. 

Grillimiseks on hea ka kala, aga kala jaehind on tõusnud veel kiiremini kui lihahind. Nii on jahutatud forell kauplustes 14 protsenti kallim kui aasta tagasi. Lõhe on kallinenud veerandi võrra. Vaid ahvenafilee on veidi odavnenud, kuid suur osa sellest kalast läheb ekspordiks. 

Suhkur on odavnenud nii maailmaturul (15%) kui Eestis (12%), ent Euroopa ja eriti Eesti hinnatase on oluliselt kõrgem kui maailmaturu hind. Suhkruturg on üks enam moonutatud toiduaineturge, kus tegutsevad väga tugevad suurriikide tootjate lobigrupid ja normaalsest turumajandusest ning õiglasest konkurentsis siin rääkida ei saa. Rõõmustagem siis sellegi üle, et enne moosihooaega on suhkru jaehind Eestis langenud ja sooduspakkumistelt saab suhkrut osta hinnaga 85 senti kilogramm, mis on odavam kui aasta tagasi.