Liigne leiva söömine ei olegi kasulik
“Pole GDAst kuulnudki! Tõepoolest ei tea,” on ostjad toidupoes imestunud, kui näitan näpuga ümmargusele märgile toidupakendil.
Karja Terviseleiva ümmargusel valgel märgil terendab 5,8%. See tähendab, et viil leiba annab 5,8% päevasest soovitatavast kilokalorite kogusest ehk energiavajadusest.
Pätsi teisel poolel on toodud, et üks portsjon ehk viil leiba sisaldab nii- ja naapalju kilokaloreid, suhkruid, rasva, küllastamata rasvhappeid, naatriumi ehk soola ja kiudaineid.
“Kes on korra GDA-ikooni oma mällu talletanud, sel on lihtne tervislikult toituda,” ütleb toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, lisades, et kogu arvestus põhineb portsjonitel – klaasitäiel mahlal, koogitükil, leiva-saiaviilul või ühele viilule peale määritud moosikogusel.
GDA arvestab välja päevase toidukoguse
“GDA annab protsendi ja sa saad ise valida, kas võtad koogitüki või viis portsjonit puuvilja päevas,” selgitab Potisepp.
Nimelt põhineb GDA-süsteem soovitataval päevasel toiduainete tarbimise kogusel. Energiavajaduseks on võetud 2000 kcal, suhkruid tohib süüa päevas 90 g, rasva 70 g, küllastunud rasvhappeid 20 g, soola 6 g ja kiudaineid 25 g.
Kui see süsteem on selge, siis mis muud, kui toiduaineid uurima ja protsente arvestama. “Eelkõige tehke tutvust oma lemmiktoitude pakendil oleva infoga,” soovitab toitumisteadlane Mai Maser. Eri toiduainete GDA-ikoone võrreldes saab Maseri sõnul valida endale sobivad toidukogused.
Toitumisteadlane toob esile, et GDA hõlbustab näiteks suhkrusisalduse jälgimist, sest suhkruid on ka piimatoodetes, puu- ja köögiviljades, leibades-saiades.
“Ühes klaasitäies Linnuse kaljas on juba 23 protsenti päevasest suhkrukogusest. Ärge jooge nii palju magusaid jooke!” hoiatab Maser.
Näiteks toob ta ka 25grammise maisikrõpsu paki, mis annab 20% päevasest rasva ja rasvhapete vajadusest.
Liiga palju kiudaineid süüa on kahjulik
Maseri sõnul ületähtsustatakse kiudaineid, ent kiudainerikaste toitude söömisega ei tohi liiale minna. Kiudained seovad soolestikus lisaks kahjulikele ka kasulikud ained ja viivad need organismist välja.
“Süüakse lõputult kliisid, aga nii palju kiudaineid ei ole vaja!” rõhutab Maser.
Näiteks ühe õhukese leivaviiluga saab inimene GDA järgi ligi 13% päevasest kiudaine vajadusest. Aga kui ta sööb päevas ära terve pätsi ja putru peale, võib organismi tabada kaltsiumipuudus.
Tervise Arengu Instituudi direktori Maris Jesse hinnangul saab GDA-süsteemist tulevikus meie igapäevase elu osa, sest see süsteem kaitseb tarbijaid tööstusliku toidu tootja eest – enam ei saa töösturid nii lihtsalt mõelda odavama tootmise peale inimese tervise arvelt.
Mis on GDA?
- GDA (Guidline Daily Amounts) on üleeuroopaline joogi- ja toiduainetööstuse liidu (CIAA) vabatahtlik märgistamise süsteem, mida hakati kasutama 2006. aastast ja mis nüüdseks on levinud enamikus ELi riikides.
- 2009. aastal tunnistas Euroopa toiduohutuse amet GDA märgistamise süsteemi teaduslikult põhjendatuks.
- Tänavu suvel sai GDA-märgistus ka europarlamendis heakskiidu, nii et tulevikus muutub senine vabatahtlik märgistus kõigile toidutootjaile kohustuslikuks.
- Eestis on GDA-märgistusega ühinenud ligi paarkümmend toiduainetootjat, suurimad neist AS Põltsamaa Felix, AS Leibur, Coca-Cola, Fazer Eesti AS, Tere AS.
Allikas: toiduliit
