Kahest märgist tuntum on pääsukesemärk, mis viitab kvaliteetsele ja kodumaisest põhitoorainest valmistatud tootele. Märkide tuntuse tase püsib keskmisest kõrgemana eeskätt eestlaste ning kõrgharidusega elanike seas.

Maapiirkondades märgatakse märke veidi enam kui linnades, neid märkavad (ja otsivad) rohkem naised. Samuti teavad ja oskavad märkidega tooteid rohkem otsida kõrgema sissetulekuga inimesed. Mitte-eestlaste seas on märkide üldine tuntus küll pisut madalam – 71 protsenti, kuid ka see kasvab aasta-aastalt. Regioonidest jäävad muu Eesti tasemele alla Virumaa ja Tallinn, mis on seletatav mitmerahvuselise rahvastiku koosseisuga.

Märgistusega toodete eelistamine on jätkuvalt kõrge. Ligi 80% märkidega tuttav olevatest vastajatest väidab end alati või mõnikord märkidega tooteid eelistavat. Tunnustatud Eesti Maitse märgistusega toidukaupu eelistab alati ligi viiendik vastajatest. Uuringu tulemused aga räägivad sellest, et noored ei oska veel kvaliteedile tähelepanu pöörata ja nii mängibki keskmisest väiksemat rolli märgistus just noorte, alla 25-aastaste tarbijate jaoks.

Ristikumärki tajutakse eeskätt Eesti päritolule, toote kvaliteedile ning kohalikule toorainele viitavana, ehkki ristikumärgi taotlemisel pole tegelikult põhitooraine kodumaisuse nõuet ja märk näitab toote kõrget kvaliteeti, mida on hinnanud toidueksperdid.

Usaldus EPKK kvaliteedimärkide vastu püsib kõrge – 9 inimest kümnest peab märke täiesti või pigem usaldusväärseks. Keskmisest veidi kõrgem on märgistuse usaldamise tase kõrgema haridusega inimeste, eriti aga naiste seas.