Mahepiimas on tavapiimast rohkem E-vitamiini ja oome-
ga-3 rasvhapet, mis on kasulik südame tööle. Mahepiimas on ka rohkem konjugeeritud linoolhapet, mis omab vähkiennetavat, põletikuvastast ja immuunsüsteemi tugevdavat toimet.

Hollandis tehtud uuring näitas, et lastel, kelle emad tarbisid raseduse ja imetamise ajal mahepiima ja -tooteid, esines palju vähem allergiaid.

Mahelihas on rohkem oomega-3 rasvhappeid ja vähem küllastunud rasvhappeid, mis võivad põhjustada südame- ja veresoonkonna haigusi.

Üks tähtsamaid mahetoidu plusse on see, et nõuetekohaselt kasvatatud mahetoidus ei ole pestitsiidijääke. Eesti analüüsidest selgus aga, et ligi 18 protsendis kodumaises tavatoidus võib olla üks kuni mitu pestitsiidijääki. Eestisse imporditud kaupadest on ligi 70 protsendis vähemalt üks pestitsiidijääk.

Ka nitraate on mahetoidus palju vähem.

Kui tavatöötlemises on kasutusel kuni 360 lisaainet, millest paljud on sünteetilised, siis mahetoidu puhul võib kasutada 36 lisaainet, mis on valdavalt looduslikku päritolu.

Mahetöötlemises ei või üldse kasutada sünteetilisi suhkruasendajaid ning lõhna- ja maitsetugevdajaid.

Eelistuskatsed näitavad, et loomad on enamasti suutelised eristama mahe- ja tavatoitu. Näiteks professor Anne Luik tegi maaülikoolis rottide eelistuskatse porganditega ja tuli välja, et 80% rottidest eelistas maheporgandit.

Mitmed loomkatsed on näidanud ka mahetoidu positiivset mõju loomade immuunsüsteemile – mahesööta tarbivad loomad on tugevama tervisega.

Teine positiivne mõju on viljakusele – pesakonnas on rohkem järglasi.

“Üldiselt on loomkatsed tõestanud mahetoidu eeliseid,” leiab kolm aastat Mahekeskuses töötanud Darja Matt. “Inimuuringute puhul pole mõju tervisele sajaprotsendiliselt tõestatud. Uringuid on vähe tehtud ja mitmed on katsevigadega.”

Lisaks on uuringud kallid ning neid on keeruline korraldada.

Aga ka tavatoidul on plusse. Köögiviljas võib olla rohkem kasulikke karotenoide. Tavateraviljas on rohkem proteiini (kuid maheteraviljas on see kõrgema kvaliteediga).