Mahetoitu soovitakse osta tavalisest toidupoest
Eestis tarbijaküsitluses osalenutest 58% soovib mahetoitu osta tavalisest toidupoest, veerand vastajaist eelistaks mahetoitu osta otse tootjalt, 22% turult, 12% ökopoest ning 5% tellida veebist.
Tarbijaringid ja toitlustamine
Mahetoitu aitavad tarbijatele lähemale tuua mahetoidu tarbijaringid (otse tootjalt tarbijale), kuhu koonduvad väiketootjad eesmärgiga oma talukaupa otse ilma vahendajate abita tarbijale turustada. Sellised tarbijaringid on Tartus, Viljandis, Pärnus, Läänemaal, Tallinnas ja Harjumaal. Paljudel mahetootjatel on välja kujunenud oma müügivõrgustik ning nad realiseerivad oma toodangut otse talust või laatadel.
Mahetoorpiima jõudmist tarbijateni on soodustanud Selveri, ETK ja Rimi kauplustesse paigaldatud mahetoorpiima automaadid. Kokku oli toorpiima automaate 2013. aasta lõpuks 15.
Mahetoidu pakkumine toitlustusettevõtetes on Eestis aga alles algusjärgus. Mahetoitu pakuvad mõned toitlustajad, lasteaiad ja koolid. 2013. aastal jõustus mahepõllumajanduse seaduse muudatus, mille kohaselt ei pea toitlustusettevõtted olema tunnustatud, vaid neil tuleb üksnes oma tegevusest Veterinaar- ja Toiduametit teavitada. Seega peaks mahetoidu pakkumine toitlustusasutustes tulevikus suurenema.
Müügikanalite osatähtsus mahetoodete jaemüügis
Euroopa Liidu riikides on, nagu juba öeldud, mahetoodete jaotuskanalite osatähtsused väga erinevad. Põhjamaades tuleb lõviosa mahetoodete müügikäibest läbi jaekettide (hüpermarketid, supermarketid, dicounter ’id). Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on tavakaubanduse ja muude kanalite müük üpris võrdselt jaotunud. Itaalias ja Hispaanias on suurem spetsialiseeritud ökokaupluste osatähtsus.
Eestis müüakse enamik mahetoodetest läbi suuremate jaekettide (Selver, Maxima, Rimi jne). Tavakaubandus annab hinnanguliselt 70% mahetoidu käibest, ligikaudu 20% annavad spetsialiseeritud ökopoed ning 10% muud kanalid (turud, otsemüük, otse tootjalt tarbijale skeemid).
Allikas: Maablogi
