Samas külastatakse neid iga päev ning võimalus, et midagi läheb katki või kulub ära ja keegi saab seetõttu viga, on üsna tõenäoline. Ohutusalane vastutus on küll mänguväljaku omaniku kanda, ent lapse turvalisuse tagab ennekõike vanema valvas silm ning võimalikest ohtudest rääkimine.

Ka ümbrus peab olema korras

Nähtavasse kohta võiks olla paigaldatud infotahvel mänguväljaku omaniku või haldaja andmetega, et lapsevanemad teaksid, kelle poole probleemide korral pöörduda.

Mänguväljaku ümbrus peab olema puhas ja korras, seal vedelev prügi, klaasikillud, puuoksad, suured kivid vms tuleb enne lapse mängima asumist ära korjata.

Kõik mänguväljaku atraktsioonid peavad olema täiesti terved ega tohi kasutajat vigastada.

Kiiged, liumäed, karussellid, kiikuvad loomad, takistusrajad, ronimispuud ja muu varustus olgu korralikult pinnase külge kinnitatud, need ei tohi kasutades loksuda.

Lapsevanemad võiksid kindluse mõttes atraktsioonid ise läbi proovida neid katsudes, raputades või tõmmates. Logisevate kinnituste, purunenud, lahtiste ja roostes atraktsioonide või nende detailide korral on mõistlik valida mängimiseks mõni teine koht, puudustest tuleb kindlasti teavitada väljaku omanikku või haldajat.

Katkise atraktsiooni avastanu võiks teisi kasutajaid hoiatada, näiteks paigaldada ohtliku seadme või väljaku piirdeaia külge teavitava sildi.

Mänguväljaku purunenud atraktsioone ei tohi hakata ise parandama, vaid puudustest tuleb informeerida omanikku, kes asjad nõuetekohaselt korda teeb.

Sobiv pinnas

Sageli juhtub mänguväljakutel õnnetusi kõvale pinnasele kukkumisel, mistõttu on oluline jälgida, et pinnakattematerjal oleks sobiv, õigesti paigaldatud ja hooldatud.

Pinnakattematerjalide osas ei ole Eestis erilisi piiranguid seatud, selleks sobivad nii kummimatid, puiduhake, liiv kui ka kruus. Mida kõrgemalt on võimalik kukkuda, seda olulisemaks muutuvad pinnakattematerjal ning selle pidev hooldamine. Kõrge liumäe või ronimispuu all ja ümber peab kukkumist summutava pinnase kiht olema paksem kui madalatel atraktsioonidel, näiteks karusellidel või kiikuvatel loomadel.

Asfalti ja betooni on lubatud kasutada ainult mänguväljakute kukkumistsoonist väljaspool, näiteks radade või korvpalliväljakute sillutamiseks.

Iga atraktsiooni ümbruses peab olema ka piisavalt vaba ruumi, et kukkumisteele ei jääks ette esemeid, mis võivad saadavaid vigastusi raskendada.

Avaused olgu piisavalt suured

Atraktsioonide avaused peavad olema sellise läbimõõduga, et laps neist terve kehaga läbi mahuks ning oleks välistatud kinnijäämine. Kui ava on nii suur, et lapse pea sealt läbi läheb, on vaja piisavalt ruumi ka pea vabaks tagasitõmbamiseks.

Igale eale oma

Kõrged liumäed, osavust ja kindlat tasakaalu hoidmist eeldavad takistusrajad ja muud sellised atraktsioonid ei sobi kõige pisematele mänguväljaku külastajatele. Lapsevanem peab ise hindama ning otsustama, mis on tema lapsele sobiv ja eakohane. Kindlasti ei tohi väikelapsi jätta mänguväljakule järelevalveta.

Tähtis on teavitamine

Ilmselt pole võimalik rajada mänguväljakut, kus lapsed kunagi viga ei võiks saada. Mänguhoos võib kõike juhtuda – väiksemad kriimustused kuuluvadki lapsepõlve juurde. Ohtlike vigastuste vältimisel on kõige tähtsam lapsevanemate teadlik tegutsemine, tähelepanelikkus ning koostöö mänguväljaku omanike ja valdajatega.

Mänguväljakul avastatud ohtlikest seadmetest tuleb kindlasti omanikku informeerida ning kui mõistliku aja jooksul pole ohutuse tagamiseks vajalikud tööd tehtud, on vaja sellest teada anda Tehnilise Järelevalve Ametile (www.tja.ee). Kui mänguväljakul pole infotahvlit omaniku andmetega, aitab omaniku välja selgitada kohalik omavalitsus.

ANU VÕLMA,
Tehnilise Järelevalve Ameti avalike suhete peaspetsialist