Mida peab teadma jäätmete põletamisest?
Ära põleta jäätmeid kodus
Eramutes ja suvilates kiputakse vähemalt osa jäätmetest ära põletama, sest see paistab kiire ja mugava lahendusena. Tegelikult on koduses majapidamises lubatud põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi.
Oht tervisele ja keskkonnale
Lõkkes on põlemistemperatuur väga madal ja põlemine ei ole täielik. See tähendab, et tekib palju ohtlikke aineid, mis suure tõenäosusega langevad maha kas põletaja enda või tema naabrite kruntidel. Ohtlikud ained sadestuvad maapinnal, jõudes nii pinna- kui ka põhjavette, samuti hingavad inimesed ohtlike aineid sisse. Tuleb meeles pidada, et kodustes tingimustes ei ole võimalik ohtlikke aineid kinni püüda, nagu tehakse seda spetsiaalsetes jäätmete põletustehastes.
Mittetäielik põlemine
Jäätmete põletamisel lahtises lõkkes eraldub hulk kahjulikke aineid, sest temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et plastiku ja muude jäätmete põletamisel põleks ohtlikud ained ära. Mittetäielikul põlemisel tekib isegi tavaliste PE-plastide puhul kantserogeenseid ehk vähki tekitavaid ühendeid, näiteks dioksiine. Dioksiinide puhul on tegemist ühe kõige mürgisema ühendiga, mida inimene on suuteline tekitama ja seda just kodusel jäätmepõletusel.
Kuidas jäätmetega toime tulla?
• Sordi jäätmeid juba tekke kohal ning kasuta jäätmete kogumissüsteeme (jäätmejaamad, jäätmete vastuvõtupunktid), isegi kui need ei asu päris koduukse kõrval!
• Ära põleta jäätmeid!
• Ära viska jäätmeid teepervele või metsa alla!
• Ära sokuta neid kellegi teise konteinerisse!
• Liitu jäätmekogumis- ja veo süsteemiga, nii ei koorma sa oma jäätmetega teisi inimesi ja keskkonda.
• Küsi rohkem lisa kohalikust omavalitsusest!
