Mida peaks teadma kasutatud autot ostes?
Enne ostu tasub kindlasti võrrelda saadud pakkumist teiste sarnastega – kui pakutava auto hind on teistest oluliselt soodsam, peaks see tarbijale olema esimene ohumärk, et sõiduki seisukord ei ole võrdväärne teiste sarnastega või on tehingu taga muu pettus. Ohumärk on ka see, kui automüüja survestab tarbijat autoostuga kiirustama ilma, et tarbijale antaks aega ja võimalust autoga tutvumiseks, tuletab tarbijakaitseamet meelde.
Kasutatud auto ostmisel on mõistlik varuda aega ja vaadata soovitavalt koos spetsialistiga huvipakkuv auto üle. Näiteks teevad ostueelseid ülevaatusi osad ülevaatuspunktid, autoesindused ja muud remonditöökojad. Spetsialisti kaasamisel saab tarbija parema pildi auto tehnilisest seisukorrast ning oskab võimalike vajakajäämistega arvestada, seda nii rahaliselt kui ka liiklusohutuse mõttes. Auto ostueelse kontrolli võimaldamine on üheks usaldusväärse kaupleja indikaatoriks.
Autoostjal on õigus viia auto proovisõidule ning seejuures ei tohiks lasta automüüjal tuua keeldumise põhjuseks puuduvat autokindlustust, sest kasutatud autot lihtsalt ei ole mõistlik osta ilma proovisõiduta. Aus müüja hoolitseb selle eest, et müügis oleval autol on kõik dokumendid korras.
Kui internetiportaali müügikuulutuses on auto registreerimisnumber varjatud või ei ole kirjas auto vin-kood, siis tasub uurida, miks müüja neid varjab. Selliste andmete varjamiseks on alati mingi põhjus ning usaldusväärne müüja seda ei tee. Eesti Liikluskindlustuse Fondi kodulehelt saab nende andmete järgi kontrollida, kas auto on varem osalenud avariis. Maanteeameti e-teeninduses saab kontrollida auto läbisõitu ja näha auto Eestis registreerimise aega. Kui müüja jutt erineb sellest, mis tuleb välja otsinguga andmebaasidest, on põhjust kahelda müüja usaldusväärsuses.
Kontrollida tasub ka, kes tegelikult autot müüb - ettevõte või eraisik, sest sellest sõltuvad ostja võimalused tegutsemiseks pretensioonide korral. Paljud automüügiplatsid on maaklerid, mis tähendab, et tegelikuks müüjaks on eraisik, kelle vastutus on oluliselt piiratum ja hilisemate probleemide korral on ainus lahendus pikk kohtutee. Kui eraisik pakub platsil või internetis mitut autot, võib tegu olla füüsilise isiku taha varjuva ettevõtjaga, kes sellisel moel vastutusest ja maksudest kõrvale hiilib. Ettevõtte maksuvõlga ja tasutud maksude hulka saab registrikoodi järgi kontrollida Maksu- ja Tolliameti kodulehel.
Tarbijal tasub pabereid vormistades veel üle kontrollida, et lepingul kajastuks ka see isik, kelle kätte ostusumma antakse ning õige tasutud hind. Tegelikkusest madalama hinna märkimise taga võib olla maksupettus või soov ilmnevate probleemide korral pääseda väiksema tagasiostusummaga. Näiteks äriühingu puhul peab lisaks nimele olema kajastatud registrikood ning eraisikust müüja puhul toodud ka vähemalt isikut tõendava dokumendi number või selle koopia. Kui dokumentatsiooniga on probleeme, siis on tõenäoline, et selle sõiduki Eestis registrisse kandmine kestab tavapärasest palju kauem või mõnel juhul osutub isegi võimatuks.
Kui auto ostetakse välismaalt, siis tasub eriti hoolikas olla, et soetusdokumentidele saaksid tegelikud tehinguandmed. On kahjuks üsna tavapärane, et lähiriikidest soetatud sõiduki puhul tullakse seda Eestis registreerima ostulepinguga, kus müüjana on märgitud hoopis Lõuna-Euroopast pärit isik. Samuti on sagedane, et tuuakse sõiduk näiteks Saksamaalt, kuid müüjana on märgitud tuvastamatu isik.
Välismaalt toodud ja Eestis mitte arvel oleva auto puhul on soovitatav ostu-müügi tehingut mitte viia lõpule enne, kui auto on ostja nimele arvele saadud. Paljud ausad firmad registreerivad auto ostja eest ja ostja saab auto müüjalt koos uue registreerimise tunnistusega.
Ostu-müügileping tuleb alati sõlmida kahes eksemplaris ning lepingus fikseerida auto müüja, tegelik hind, sõiduki andmed, lisavarustus ja seisukord ning läbisõidu näit. Lisaks tuleks lepingusse kirja panna kõik, milles ostja ja müüja on kokku leppinud. Ostjal tasub jälgida, et müüja annaks kogu auto tehnilise seisukorraga seonduva teabe kirjalikult, sest suulist teavet on hiljem väga raske tõendada. Korralikud müüjad koostavad alati sõiduki loovutamisel ka sõiduki üleandmis-vastuvõtmisakti.
Loe ka SIIT.
