Mida teha, kui elektriseadmed "annavad otsad"?

Miks on sageli nii, et meie hinnalised elektroonikaseadmed või valgusallikad lõpetavad töö enne oma oodatava eluea lõppu? Selgitame koos Eesti Energia elektritööde juhi Andrus Alasega välja, mis võib sellist olukorda põhjustada ning kas saame omalt poolt selle päästmiseks midagi ära teha.

Üldteada on tõsisasi, et elektroonikaseadmed vajavad töötamiseks kvaliteetset pinget, mis tähendab peamiselt toitepinget vahemikus 220–230 volti. Teine oluline tingimus elektroonikaseadmete tööks on võrgu sagedus, mis Eestis on 50 hertsi. Nii pinge kui ka sageduse puhul on lubatud väikesed kõrvalekalded, mis elektroonikaseadmeid ei ohusta.

Pinge kõikumine võib leida aset mitmel põhjusel. Võib juhtuda, et elektrisüsteemi rikke tõttu satub seinakontakti 230 voldi asemel suurem pinge. Rikke tulemusel võib katkeda ka kolmefaasilise süsteemi neutraaljuht, mis tekitab olukorra, kus pinge hakkab kolme faasi vahel „ujuma“. Nii võib juhtuda, et ühel hetkel on pinge ühel faasil kõrgem, teistel madalam, seejärel aga võib kõrgem pinge kanduda üle teisele faasile jne.

Hinda kvaliteetseid elektritöid

Toome ühe näite, et seletada pinge „ujumise“ tagajärgi. Hoone peakilbist ühendati neutraaljuhe lahti enne majas voolu väljalülitamist. Selle tulemusel tõusis maja ühe faasi pinge märkimisväärselt, samas kui teistes faasides pinge langes. Selle märgiks olid näiteks valgustid, millest osad hakkasid põlema tavapärasest eredamalt ja teised jällegi hämaramalt.

Kokkuvõttes läks sellise voolukõikumise tagajärjel majas rikki suur hulk säästulampe, teleri toiteplokk, raadio ja arvuti laadija. Kui aga vooluvarustus oleks majas lahti ühendatud enne neutraaljuhtme lahtiühendamist, siis ei oleks sellist kahju tekkinud. Seega on oluline roll sellel, missugune on elektrisüsteemis tehtavate tööde kvaliteet ning kas tööde tegijad on piisavalt professionaalsed ja oma tegevusest teadlikud.

Lase elektrivõrku mõõta

Pisut keerulisem olukord võib aga tekkida siis, kui vooluvõrgu normaalsagedust 50 hertsi hakkavad segama muud sagedused, mis võivad võrgu pinget lühiajaliselt tõsta.

Nii võib seinakontakti jõuda ettenähtust isegi kaks või enam korda suurem pinge, mis kaitseta elektroonikaseadmeid koheselt rikub. Seesuguse häiresageduse peamiseks tekitajaks võivad olla mootorite sagedusmuundurid, keevitusseadmed, UPS-id, sujuvkäivitid ja muu sarnane tehnoloogia.

Kui elektroonikaseadmetes esineb rikkeid, millele otsest seletust ei näi olevat, tuleks teha pinge kvaliteedi analüüs ning mõelda elektriseadmete kaitsmisele. Üheks võimaluseks on selgitada välja seadmed, mis annavad võrku häirivaid sagedusi, ning varustada need filtritega. Teiseks võimaluseks on varustada elektroonika spetsiaalsete kaitseseadmetega, et see kahjustada ei saaks.

Kas püüdlused tasuvad end ära?

Elektri valdkonna spetsialistid suudavad pinge ja sageduse probleemidele lahenduse leida. Küll aga võib tekkida olukord, kus majanduslikult on otstarbekas leppida lihtsalt elektroonikaseadmete vahetusega, sest investeering kaitseseadmete soetamisse ei pruugi ennast mõistliku aja jooksul tasa teenida.

Selleks et leida pinge ja sagedusega setud elektriprobleemidele lahendus ning sel viisil oma hinnalisi elektroonikaseadmeid kaitsta, tasub pöörduda asjatundlike elektritööde teostajate poole.

Allikas: Eesti Energia blogi