Mida teha vajunud ehitisega?

Vaata videost, kuidas probleem lahendatakse
Mida teha vajunud ehitisega?
Uretek Baltic

Ära vajunud ehitis on tõeline õudusunenägu, õnneks on loodud tehnoloogia, mis selle probleemi lahendab. Erinevaid võimalusi on olnud ka varem, need on ajamahukad ja igapäevaelu häirivad.

Ureteki tehnoloogia on ära vajunud pinnaste parandamise viinud täiesti uuele tasemele. Nende poolt välja töötatud unikaalse geopolümeeriga saavad nüüd ka siinsed ehitised vajumise probleemile kiire lahenduse.

Buumiaegsete majade häda

“Väga palju probleeme on buumiaegsete, 2007. — 2008. aastatel ehitatud majadega,” sõnab Uretek Baltic`u juht Roman Reiner-Latõšev. Peamine põhjus seisneb aluspinnastes, mis on jäänud korralikult tihendamata ja nüüd on tulemus vajuvate vundamentide, põrandate ning taristute näol käes.

“Kui põranda ja liistu vahele tekib vahe, on juba probleem,” selgitab Reiner-Latõšev, kelle sõnul viitab igasugune pragu sellele, et konstruktsioonis on tekkinud nihked või liikumised. Ja sellisel juhul peaks kohe ka spetsialisti poole pöörduma. Mida aeg edasi, seda suurem kahju tuleb.

Seotud lood:

Reiner-Latõšev toob näiteks ühe korterelamu, mille põrandad on ajapikku ligi 4 cm vajunud. Selle tulemusel on mitmetel esimese korruse korteritel seinad rebenenud keskelt lahti nii, et magamistoast on võimalik näha otse suurde tuppa.

Mida teha?

Ureteki tehnoloogiaga saab need probleemid lihtsalt lahendada. Ligi 40-aastase töö ja arenduse tulemusena on jõutud täiesti unikaalse geopolümeer-vaikude seguni.


Harkus FEB ASi vastavatud laos parandati mõni aeg tagasi 100 meetrit põrandat 5 tunniga. Õhtul, kui ladu suleti, alustas meeskond tööd, keskööks saadi valmis ja hommikul jätkus laos jälle tavapärane tegevus.

Tulemus jääb püsima. Reiner-Latõsevi sõnul algab kõik materjalist — geopolümeerist. Ligi 40-aastase töö ja arenduse tulemusena on jõutud täiesti unikaalse geopolümeervaikude seguni, mille paisumisomadust saab aluspinnaste kandevõime parandamiseks kasutada.

Materjal on niivõrd püsiv, et ei lagune vees, kemikaalide toimel ega ka aja jooksul. Mistõttu pole ime, et mujal maailmas on see väga hinnatud ka tammide ja sildade aluspinnaste tihendamisel.

Geopolümeeriga on pinnaseid võimalik parandada kuni 13 meetri sügavusele. “Kliendi jaoks on kogu tööprotsess muutunud väga mugavaks, saame aluspindu tihendada põrandaid lõhkumata ja nii, et ka kogu mööbel jääb omale kohale,” räägib Reiner-Latõsev.

Geopolümeer süstitakse pinnasesse. Selle jaoks puuritakse 12-15 mm`i suurused augud. Sisetingimustes tehakse auk läbi parketi, plaaditud põranda puhul võimalusel vuugi vahele. Esmalt täituvad kõik tühimikud ja seejärel hakkab pinnas tihenema. Lõpuks liigub geopolümeer väiksemat vastupanuteed üles, mistõttu on välitingimustes võimalik ka üleliigne vesi pinnasest välja ajada.

Ise katsetada pole mõtet

Geopolümeeri käsitlemine nõuab erioskusi. Et pinnasesse jõuaks õige kogus materjali, peab kogu tööprotsess toimuma kindlal intervallil. Kui midagi valesti läheb, siis hiljem seda enam parandada ei ole võimalik. Kogu protsessi kontrollitakse ka laseritega.

Vajunud ehitised tõstetakse ja stabiliseeritakse. Paljudel juhtudel tekitab aluspinnase vajumine väga suuri liikumisi ka ehitise konstruktsioonis. Seetõttu tuleb lisaks pinnase tihendamisele ka ehitist ennast (või põrandaid) tõsta ja stabiliseerida.


Tartus sai novembris Ureteki tehnoloogia abil stabiliseeritud ja tõstetud kuue korteri, kahe koridori põrandad ja välistrepid kokku 560 m2.

Laohoonetes looditakse ja stabiliseeritakse põrandad nii, et ka riiulid koos kaubaga jäävad omale kohale. Parima tulemuse saavutamiseks on tõstetava pinnase koormamine raskusega hoopis vajalik. Ehk kogu loomulik raskus, mis antud kohas tavapäraselt asetseb, mitte ei või vaid peabki sinna jääma kogu tööprotsessi ajaks.

Reiner — Latõševi sõnul on tehnoloogia väga hästi vastu võetud, mitmed vajumise probleemid on ka juba lahenduse saanud.

Vaata videost, kuidas Tartus vajunud elumaja korda tehti!