Terase esimene eelis teiste katusekattematerjalide ees on selle väike kaal – umbkaudu 4,5 kg/m² kohta.

Väärikas valik on ka kivikatus, aga seda paigaldama asudes tuleb spetsialistil lasta hinnata olemasoleva konstruktsiooni kandevõimet. Vajadusel tuleb katuse konstruktsiooni tugevdada või vahetada see koguni välja. Terase ehk pleki puhul ei ole suuremaid ümberehitusi enamasti vaja teha.

Lõigatakse kuni kaheksameetriseid plekipaane ja tänu sellele on katuse katmine suhteliselt kiire töö. Pakutakse ka lühikesi paarist “kivist” koosnevaid mooduleid, mille müügiargumendiks on kohene kättesaadavus ehituskauplusest.

Kuid kindlasti ei suuda need pakkuda nii head lõpptulemust kui “rätsepatööna” valmistatud teraslehed, mis on lõigatud just konkreetse katuse mõõte silmas pidades.

Teraskatuse suur eelis ongi ühes tükis paanid, mis võimaldavad katta kiiresti ja ilma jätkudeta suuri pindu.

Hea tulemuse saamiseks on kõige tähtsam roovituse paigaldamine. Teraskatuse puhul on sile ja rihitud aluspind olulisemgi kui paanide korrektne paigaldamine. Rihtimata roovituse korral jäävad plekitahvlite omavahelised liited paistma. Ehitajat valides jälgige kindlasti, et roovituse- ja plekitööd teeks sama ettevõtja!

Korralik plekk-katus lendu ei tõuse

Teraskatuse puuduseks peetakse vähest tormikindlust, äralendavad katused tekitavad inimestes elevust. Siin pole aga probleem materjalis, vaid halvas ehituskvaliteedis.

Küsimus on tavaliselt roovituse kinnituses sarikatele või sarikate kinnituses müüridele. Roovituselt ära rebitud katuseplekki kohtame üliharva. Sel juhul on kinnitustarvikutena kasutatud spetsiaalsete kruvide asemel naelu või tehtud muid vigu. Katust ehitades tuleb pöörata tähelepanu ka lisaplekkide kinnitamisele.

Äärmiselt vajalik on, et katuseehitaja annaks tehtud töödele garantii. Tihti küsitakse, kas seadusega ette nähtud kaks aastat on piisav aeg tööde garantiiks.

Julgen väita, et kahe aasta jooksul talub katus küllaldaselt erisuguseid ilmastikutingimusi, mis peaks näitama, kas töö on tehtud kvaliteetselt. Teine lugu on pinnakatte garantiiga, mis on kuni 15 aastat.

Garantii ei ole aga kasutusiga. Eesti tingimustes peaks tsinkplekk sõltuvalt pinnakattest kestma 40–70 aastat, hilisema ülevärvimise korral ligi sajandi.

Nii kivi- kui ka teraskatus kaitseb hoonet peaasjalikult sademete ja tuule eest, soojustamist vajavad nad võrdsel määral, sest ise sooja ei pea. Kui katus on korralikult soojustatud, paigaldatud nõuetekohaselt mineraalvill, auru- ja tuuletõke ning siseseinaplaat, siis ei ületa vihmakrabinast ja tuulest tulenev müra kindlasti lubatud normi.

Tsink hoiab rooste eemal

Katuseplekki tehakse kuumtsingitud terasplekist. Iga plekiruutmeeter sisaldab sõltuvalt tootest 275–350 g tsinki. See annab piisava roostetõkke aastakümneteks.

Et tsingikiht ilmastiku mõjul plekilt maha ei kuluks, peaks katuse­plekil olema pinnakate või peaks pleki üle värvima.

Eestis ei ole see nii suur probleem kui naabrite juures Lätis–Leedus, kus kahjuks müüakse ka sisetingimustes kasutamiseks mõeldud materjali, mille tsingikiht jääb alla 200 g/m². Sellise katusematerjali hind on suurepärane, kuid eluiga vaid 10 aastat, ei
enam.

Tsinkimise teema on äärmiselt tähtis ka kruvide puhul. Kruvisid leidub samuti nii sise- kui välistingimuste jaoks. Samuti on olemas kruvid eriti agressiivsete keskkondade tarvis. Kui katusekruvi pakutakse alla 50sendise hinnaga, loobuge või nõudke tõestust selle kruvi välitingimustes kasutamise kohta. Kahjuks on üsna tüüpiline juhtum, kus kruvide pealt kokku hoitud raha maksab ennast kätte juba paari aasta jooksul – kruvid lihtsalt roostetavad katusel läbi.

Roostetama võib katus hakata siis, kui on tehtud ehituslik viga – plekki on lõigatud abrasiivse lõikekettaga, mitte kääride või spetsiaalsete lõikeriistadega.

Kettaga on hõlpsam lõigata küll, ääred tulevad sirgemad, kuid ketta tekitatud lõikepind kuumeneb sedavõrd, et kõrvetab ära tsingikihi ja vigastatud serva kaudu saabki roostetamine alata. Odavam on vältida vigu juba ehituse käigus.

Lumetõkked tõestasid end

Profiilplekk-katuse minimaalne kalle on 10 kraadi, valtsplekk-katusel
5 kraadi, kivikatusel aga 30 kraadi. Profiilplekipaanide ülekatted on varustatud veesoonega, mille kaudu sadeveed väiksema kaldega katuse puhul, lume püsimisel või külgvihmast tingituna räästast maha voolavad.

Plekiga kaetud viilkatusel lumi hästi ei püsi. Muret teeb vahel hoopis see, et pärast suurt lumesadu või ilma soojenemisel talvel võib kogunenud lumi alla kukkuda kogu katusepinnalt korraga, üsna ootamatult ja ohtlikult. Selle vältimiseks tuleks paigaldada katusele lumetõke.

Lumetõke kaitseb ka vihmaveerenne lume kukkumisest tingitud ülekoormamise eest. Möödunud talv suutis kummutada väga paljude umbusu lumetõkete suhtes, need päästsid tänavu hulgaliselt räästa alla pargitud autosid ja hoidsid ära muud kahju.