Miks sool autod roostetama ajab?
"Lumest tuleb vesi ja teedele moodustub lume ning vee segu, mis sisaldab naatriumioone, kaltsiumioone ja kloori ioone, mis hakkavad toimima teede lähistel ja kaugemal. Sisuliselt need soolad puistatakse keskkonda laiali ja hakkavad mingil määral looduses ringlema," selgitab Tallinna tehnikaülikooli keemiainstituudi dotsendi Meeme Põldme. Ioonid kantakse nii autorataste kui ka jalatsitega mujale, nt garaažidesse, kauplustesse ja töökohtadele.
Kloriid on aga Põldme sõnul kõigi metallide korrosiooni kiirendaja. ''Oma korrosiooni kiirendava toime tugevuse poolest järgneb kloorile õhus javees olev hapnik. Vee, hapniku ja kloriidi koostoime ongi peamine tegur, mis paneb roostetama kõik tehnikas kasutatavad metallid. Autode korral on eeskätt tegemist süsinikterasega, alumiiniumi- ja ka tsingisulamitega,'' märkis keemik. Kõige suurema koormuse all on soolapritsemete tõttu autode põhi, rataste koopad ja autoküljed.
Korrosiooni kiirus sõltub eeskätt temperatuurist ja kloriidide kontsentratsioonist. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini korrosiooniprotsessid toimuvad.
