Kasvab juunist kuni oktoobrini valgusküllastes männikutes ja männikuservades, rohtunud männinoorendikes, sageli massiliselt koos. Seen sobib värskelt praadimiseks ja eriti ühepajaroogade valmistamiseks. Säilitada võib marineeritult, aga siis tuleb  eelnevalt eemaldada limane kübaranahk.

Harilik kivipuravik (Foto: Vikipeedia)
Harilik kivipuravik

Kasvab juulist septembrini okas-, leht- ja segametsades. Seent sobib süüa värskelt praetuna, marineerituna kui ka kuivatatult. Sobib säilitamiseks rohkem kui teised seened, sest säilitab oma hea maitse.

Männi-kivipuravik (Foto: Vikipeedia)
Männi-kivipuravik

Kasvab juunist oktoobrini kuivades männikutes ning eriti palumetsades. Tarvitatakse toiduks nagu harilikku kivipuravikku, ületab viimast maitseomadustelt, sest tema seeneliha on kõvem ja aromaatsem.

Soopilvik (Foto: www.toidutare.ee)
Soopilvik

Kasvab augustis ja oktoobris männi-segametsades, eriti siirdesoo- ja rabamännikutes. Seent praetakse värskelt, säilitamiseks soolatakse ning noorena sobib ka marineerimiseks.

Kitsemampel (Foto: www.toidutare.ee)
Kitsemampel

Kasvab augustist oktoobrini okas- ja segametsades, eriti meeldivad kasvukohana kuivad ja liivased männikud, aga ka rabastuvad metsad. Kasutatakse värskelt praetuna seenekastmes ning väga maitsev on ta ka suppides. Säilitada kergelt praetuna sügavkülmas. Ei sobi soolamiseks, vekkimiseks, marineerimiseks.

Suursirmik (Foto: Maalehe Raamat)
Suur sirmik

Kasvab juulist oktoobrini rohtunud valgusküllastes männikuservades, metsalagendikel, teeäärtes ja maanteevallidel. Seen praetakse värskelt paneerituna seenešnitsliks. Säilitada kergelt praetuna sügavkülmas või kuivatatult. Hoiduda kupatamisest, mis muudab seened maitsetuks ja sitkeks.

Soomustindik
Soomustindik

Kasvab septembrist novembrini metsaservades, aedades, parkides ja muruplatsidel. Soomustindik on noorelt väga hea söögiseen. Seen on marineerituna maitselt ületamatu, kõige paremini sobivad selleks väikesed, 3-5 cm pikkused hästi noored viljakehad. Praetuna on vängemaitseline.

Kännumampel (Foto: Maalehe Raamat)
Kännumampel

Kasvab maist novembrini lehtpuude, eriti kaskede kõdunevatel kändudel ja lamavatel tüvedel leht- ja segametsades. Söömiseks sobivad vaid kübarad, sest jalad on  vintsked. Sobib värskelt praadimiseks ja kergelt praetuna sügavkülmas säilitamiseks. Talvel sügavkülmast võetuna on ülihea pitsaseen. Säilitada võib ka kuivatatult, siis on suurepärane lisand suppidele, kastmetele ja lihatoitude juurde.

Hobuheinik (Foto: Repro)
Hobuheinik

Kasvab septembrist novembrini liivastel männikutel ja männi-segametsades. Seen on parim värskelt praetuna, sobib ka soolamiseks ja marineerimiseks. Seent korjates tuleb arvestada et kogu seen, eriti eoslehekeste vahed on paksult liiva täis. Liivatera hamba all on selle väga maitsva seene söömisel paratamatu kaasnähtus, sest kunagi ei õnnestu seda liivast jäägitult puhastada.

Kuhikmürkel (Foto: Maalehe Raamat)
Kuhikmürkel

Kasvab aprillist juunini, kasvades rohtunud pinnases metsaservadel, puisniitudel, hõredates metsades, aedades ja parkides. Eelistab lubjarikast pinda. Tegemist on väga hea söögiseenega, mis ei vaja kupatamist. Väga maitsev värskena praetult ning säilitamiseks sobib kuivatatult.

Väga tumedate ning juba kuivamismärkidega mürklite korjamisest tuleks hoiduda.

Kurrel (Foto: Repro)
Kurrel

Kasvab aprillis ja mais, niiskel pinnasel haavikutes ja haava-segametsades. Kõige parem on seda süüa värskelt praetuna, sest säilitamiseks see ei sobi. Kindlasti ei tohi aga korjata ilmsete vananemistunnustega seeni, kuna need võivad põhjustada mürgistust.

Rohkem söögiseeni ja infot nende kohta leiate raamatust "Väike söögiseeneraamat".