Millist kala tarbitakse Euroopas?
Lähinaabrite eelistused on sarnased
Nii Lätis kui Leedus on kala osakaal toidukulutustes sarnane Eestile (4,6-4,7%). 2012. aastal kulutati mõlemas riigis kalale ja mereandidele 44 eurot (Eestis 41 EUR) pereliikme kohta. Lätis tarbiti kala leibkonnauuringu kohaselt veidi rohkem kui Eestis – 12 kg elaniku kohta, sellest 6,6 kg oli värske või külmutatud kala, kirjutab Maablogi.
Soomes on imporditud kasvandustest pärit lõhe ja forelli tarbimine aasta-aastalt suurenenud, kuid kodumaise kala tarbimine on aegamööda vähenenud. Lõhe ja forelli tarbiti fileena kokku 6,3 kg. Kokku tarbitakse Soomes kala ja kalatooteid 20 kg ringis elaniku kohta.
Lääne-Euroopa tarbijate eelistused Suurbritannia ja Saksamaa näitel
Suurbritannias suurenes kala ja mereandide jaemüük 2012. aastal suurenes 3,5%, kuid müügikogused vähenesid hinnatõusu mõjul 1,2%, kala hinnad tõusid seejuures keskmiselt 4,8% aastas. Üle poole turust moodustas aastaga kasvanud jahutatud ja värske kala müük (56%), külmutatud kala turuosa oli 27%.
Lõhe ostmine suurenes tänu lõhe hinna madalseisule ning müügitulult oli lõhe suurima turuosaga kala. Koguselt osteti aga rohkem tuunikala. Lisaks olid Suurbritannia tarbijate seas eelistatumad kalaliigid tursk, kilttursk (haddock), süsikas (pollock), skumbria; rohkesti tarbitakse nii soojavee- kui külmaveekrevette.
Ligi 90% Suurbritannia elanike tarbitavast kalast müüakse supermarketites. Keskmiselt tarbitakse Suurbritannias 150 g kala inimese kohta nädalas. Sarnaselt Eestile impordib Suurbritannia enamiku oma toidukalast, samal ajal kui enda kalurite saak müüakse peamiselt välisturgudel (süsikat, turska, kiltturska, skumbriat jpt püütakse ka ise).
Saksamaa turul on nõudlus kalatoodete järele järjepidevalt kasvanud ning kalatoite väärtustatakse kui tervislikke. Üle veerandi tarbijaist (27%) lähtub kalatoodete valikul kestlike printsiipide järgimisest toote juures, pidades seda ostuotsuse tegemisel olulisemaks kui hinda või ostumugavust. Tarbijad jälgivad vastava märgistuse olemasolu toodetel. Samuti jälgitakse lisaainete sisaldust toodetes ja eelistatakse lisaainete vabu (nt E621 vabu) tooteid.
Saksamaa tarbija on hinnatundlik ja peab lugu külmutatud kalast, mis moodustab olulise osa tarbimisest (29%). Konservide ja marinaadide osakaal tarbimisest on 26% ja värskel kalal 9%.
Eelistustes on ülekaalus merekala(66%), mille osakaal on aegamisi suurenenud, mageveekala tarbiti umbes kolmandiku võrra merekala kogusest (22%), vähilised jm mereannid moodustasid kokku 12% tarbitud kala ja mereandide kogusest. Populaarsemate kalaliikide seas oli 2012. aastal esikohal Alaska pollak(mintai), mis moodustas 26% tarbitud kalast, järgnesid heeringas (18%), lõhe (15%), tuunikala (11%), pangasius ja forell (3-4%).
Suurem osa Saksamaal tarbitavast kalast on imporditud (88%), mistõttu kalatoodete hind on kerkinud kiiremini kui teistel toiduainetel. Kalatooteid eelistatakse osta säästupoodidest (50% kalatoodetest), supermarketite turuosa on väiksem (36%), kuid nad on tähtsamal kohal värske kala müüjatena. Värsket kala saadakse ka kalapoodidest ja turgudelt. Kalatooteid müüvad ka kioskid.
Lõuna-Euroopa tarbib rohkem mereande
Hispaanias on kala toidusedelis väga olulisel kohal – kalale ja mereandidele kulutatakse peaaegu sama palju kui lihale. Suurema osa ostetavast kalast moodustab värske kala (16 kg elaniku kohta), sh heik, sardiin, tuun, lõhe, forell jt. Palju tarbitakse mereande (üle 11 kg elaniku kohta), ka neid eelistatakse osta värskelt.
Üle poole peredest sööb kalatoite 2–3 korda nädalas, 90% peredest sööb kalatoite vähemalt korra nädalas. Hispaanlaste ajanappuse tõttu on toitlustusasutuste osakaal kala tarbimises tõusnud.
