- Laap on naturaalne ensüümikompleks, mida toodetakse vasika maos, et seedida emapiima. Leidub ka alternatiivseid ensüümiallikaid: taimed, seened, mikroobid.

- Vastvalminud juust on tavaliselt soolane, kuid samas maitsetu, tekstuur kõvemate variantide puhul kumjas. Vahel süüakse seda sel kujul, aga sagedamini jäetakse kontrollitud tingimustes seisma ehk laagerduma. Laagerdumise periood (kutsutakse ka küpsemiseks) võib kesta mõnest päevast kuni mõne aastani. Kui juust laagerdub, muudavad mikroobid ja ensüümid selle tekstuuri ning intensiivistavad maitset.

- Mõnele juustule lisatakse täiendavalt baktereid või hallitust enne laagerdumist või selle ajal. Traditsioonilise juustuteo puhul võivad need mikroobid olla juba laagerdamisruumis kohal – neil lubatakse lihtsalt juustudesse asuda ja seal kasvada. Tänapäeval kasutatakse sageli ettevalmistatud kultuure.

- Juuste liigitatakse laagerdumise aja, kõvaduse, tegemise meetodi, rasvasisalduse, piima liigi, päritolumaa või -piirkonna järgi.

- Gouda juust on pärit Hollandist Gouda-nimelisest kohast. Iseloomulik maitse saadakse, hoides juustu mõni päev soolvees.

- Eesti tarbijale tuttavamad nn võileivajuustud on valdavalt Hollandi-tüüpi: Gouda, Edam.

- Fetajuustu tehti algselt kitse- või lambapiimast, tänapäeval kasutatakse ka lehmapiima. Feta on tugevalt ürdise ja soolase maitsega juust. Valmimisprotsessi jooksul ei muuda ta värvust. Juustu säilitatakse kas soolvees või õlis. Klassikalise Kreeka salati vältimatu koostisosa.