• toit, millel on uus molekulaarstruktuur või mille algset molekulaarstruktuuri on muudetud;
  • toit, mis sisaldab, koosneb või on saadud mikroorganismidest, seentest või vetikatest;
  • uued toidud, mis koosnevad või on saadud taimedest;
  • toidud, mis koosnevad, sisaldavad või on saadud raku- või koekultuuridest;
  • toidud, mis koosnevad, on eraldatud või toodetud loomadest või nende osadest, sealhulgas putukatest;
  • vitamiinid, mineraalid ja muud ained, mida kasutatakse toidulisandites;
  • toiduained, mis sisaldavad toodetu nanomaterjale.

2015. aastal on uuendtoitudena turule lubatud Bacteroides Xylanisolvens'iga fermenteeritud kuumtöödeldud piimatooted, põld-rusuvarre seemnetest saadud rafineeritud õli ja lagritsajuurest saadud flavonoidid.

Hiljuti kiitis EP täiskogu heaks õigusloome, mille põhirõhk lasub uuendtoidu määratlemisel ja turule lubamise sujuvamaks muutmisel. Eesmärgiks on kaitsta tarbijate tervist ilma, et kannataks innovatsioon.

Hetkel rakendub ELis uunedtoidule 1997. aastast pärinev õigusloome. Üleilmastumise ja tehnoloogilise arengu tulemusel ilmub uuendtoitu eurooplaste lauale pidevalt ja see tähendab, et liidul tuleb oma õigusloome viia vastavusse viimaste arengutega.

Istungitesaalis kinnituse saanud määruse alusel hakkab uuendtoidu ohutuse hindamine ja turule lubamine toimuma ühtlustatult ELi tasandil. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) peab viima läbi hindamise iga kord, kui toiduaine võib mõjutada inimeste tervist, seisab õigusloomes.

Parlament ja liikmesriigid saavutasid määruse osas poliitilise kokkuleppe juunis. Saadikute nõudmisel hõlmab see ka kloonitud loomadest pärinev toidu turule lubamist, seda kuni vastavate eraldi reeglite vastuvõtmiseni. Uuendtoidu määrus sisaldab ka nanomaterjalide definitsiooni ja nõuab loomkatsete piiramist.