Mis pohlamoos ja kõrvitsasalat? Peakokad soovitavad verivorsti kõrvale uusi maitseid

 (5)
Mis pohlamoos ja kõrvitsasalat? Peakokad soovitavad verivorsti kõrvale uusi maitseid
Peakokad küll soovitavad uusi maitseid, kuid nende tegelik lemmik on ikka pohlamoos.Foto: Jaan Heinmaa

Peale pohla- ja kõrvitsasalati kuldse kombinatsiooni ei oska verivorsti kõrvale midagi muud tahtagi. Kuid vahest siiski - uurime Eesti toitu pakkuvate restoranide peakokkadelt, kas ja kuidas tuntud kombinatsiooni rikastada.

Leib Resto sommeljee Kristjan Peäske räägib, et kui muidu on nad kodumaise toorainega loomingulised, siis jõululaua osas armastavad nad traditsioonilisust, kuna tegu on lapsepõlvemaitsetega: „Meile meeldivad justnimelt kõige rohkem hapukapsad, kõrvitsasalat, kartul ja pohlamoos. Seapraad ja lihaleem muidugi ka.“

Restoran Maikrahvi peakokk Indrek Käen tunnistab, et temale meeldib samuti kõige traditsioonilisem verivorst koos pohlamoosi, kõrvitsasalati ja hapukapsaga. „Punase veini ja suhkruga keedetud sibulamarmelaad, seda võib ka proovida,“ pakub Indrek välja esimese alternatiivi.

"Kellel on huvi millegi teistsuguse järgi, võib katsetada ahjus küpsetatud õunu, mis on täidetud mustade ploomidega. Suurepäraselt sobib verivorsti kõrvale punase sibula moos,“ selguvad Kuldse Notsu Kõrtsi peakokalt Lauri Loorentsilt veel mõned erilisemad võtted.

Võib ka eksootilisemalt

Moodsa Eesti köögi restorani Kaerajaan peakokk Maris Tiitre on loomingulisem ning soovitab segada traditsioonilisi jõule pisukese eksootikaga ning pakub välja verivorste süüa koos mangokastme, paprika-tomati-avokaado-küüslaugusalsa ning wakame (mererohu) salatiga.

Seotud lood:

Väiksematele katsetajatele soovitab Maris verivorsti kõrvale õuna-tšillimoosi, rabarberi-ingverimoosi või sibulamoosi, mis annavad koosluseks huvitava jõuluse maitseelamuse. „Imehästi sobivad mõlema variandi puhul lisandiks ka värvikirevad grillitud minijuurviljad ja ürdiõliga piserdatud grillitud peedisektorid astelpaju-õunasiidri kastmega,“ visioneerib Maris verivorstile teistsugust tulevikku.

Järgnevad mõned verivorstiga hästiminevad soovitused moodsa Eesti köögi restoranist Farm:

Mustsõstramoos (külmutatud mustsõstar 200g, jahvatatud kadakamari 15g, hakitud tüümianilehed 5g, sool, suhkur 50g)

Keeta kõik kokku ja panna jahtuma.

Tumeda õlle kaste (tume õlu 500g, šalottsibul 50g, küüslauk 30g, suhkur 30g, toiduõli 20g, sool, palsamiäädikas 100g)

Praadida sibul ja küüslauk. Lisada suhkur, tume õlu ja tume palsamiäädikas ning keeta kõik kokku. Laseme läbi sõela teise potti ja maitsestame.

Kartuli-hapukapsa püree
(kartul 500g, piim 150g, või 40g, hapukapsas 200g, vahukoor 50g, sool, pipar)

Keeta kartul, soojendada piim ja või. Kui kartul valmis, siis segada kõik komponendid kokku. Keeta hapukapsas koos vee ja vahukoorega. Segada kokku kartulipüreega ja maitsestada soola-pipraga.

Sibulakrõpsud (sibul, toiduõli, sool)

Lõigata ja friteerida sibulaviilud. Maitsestada soolaga. Sobivad suurepärselt jõuluprae kõrvale!

Eesti maitseid uue nurga all pakkuva restorani Nipernaadi peakokk Oleg Alasi loetleb enda kogemusele tuginedes järgnevad jõululõuna omapärasemaks muutmise võimalused:

Loe veel

  • Ahjus suhkruga poolküpseks küpsetatud hapukad õunad, millele lisaks sobivad rosinaid.
  • Grillitud, röstitud või kuumal pinnal praetud ja ahjus lõpuni küpsetatud muskaatkõrvitsa kangid kerge meega.
  • Karulaugupestoga praetud põld- või aedoad.
  • Magus porru-kirsisalat (külmutatud kirsist tegemine vajab muidugi suuremaid oskusi või vähemasti köögis tegemise kogemust).
  • Poolküpseks praetud pastinaak ingveri ja röstitud mandlitega.

Restoran Rataskaevu 16 peakokk Veiko Ojala pakub välja kaks verivorstidega hästi sobivat retsepti:

Fenkoli-sibula salat ahjus küpsetatud bataadiga

Vaja läheb: bataat, rosmariin, oliivõli, fenkol, sibul, õunaäädikas, rukola.

  1. Bataat koorida ja lõigata umbes 2 cm paksusteks ratasteks. Määri bataadid kokku oliivõli, meresoola ja peeneks hakitud rosmariiniga. Küpsetada ahjus 200 kraadi juures 20-25 minutit.
  2. Fenkolist (apteegitill) ja valgest sibulast lõigata õhukesed rattad, lisada
    maitse järgi õunaäädikat, pruuni suhkrut, soola ja valget pipart.
Lasta umbes 10 minutit seista, seejärel segada värske rukolaga. Õunaäädikat tasub lisada esialgu pigem vähem.

Juurde võib julgelt serveerida ka pohlasalatit.
Käharpea kapsa ja punase sibula terav moos

Vaja läheb: punane sibul, vein, viigimari, käharpea kapsas, suitsupeekon, tšilli, ingver, selitatud või.

  1. Punane sibul koorida ja lõigata kuubikuteks (mida peenem, seda parem). Pane kastrulisse tükeldatud punane sibul, punane vein (nii, et kataks sibula), tükeldatud viigimari, pruun suhkur ja keeda umbes 25 minutit. Keeta tuleks nii palju, et punane vein on peaaegu aurustunud.
  2. Käharpea kapsas (võib kasutada ka tavalist peakapsast), suitsupeekon,
    tšilli (seemned välja) ja värske ingver lõigata peeneks. Kõik
    komponendid tuleks koos praadida kuumal pannil oliivõli või selitatud
    võiga. Hea oleks, kui kapsas jääb parajalt krõmpsuv. Maitsestada soola
    ja värske tüümianiga.
Kapsa peale võib serveerida pohlasid või jõhvikaid.

Maitsestamiseks lisada tunde järgi soola-pipart-ürte.

Atria müügidirektor Meelis Laande räägib, et tööstused katsetavad iga-aastaselt küll uute toodetega, kuid üldreegel on tootearenduses siiski sama - Eesti inimesed austavad jõulutoodete puhul lihtsaid, puhtaid ja väljakujunenud maitseid ning kui midagi eristuvat turule tuua, siis võiks see olla eestlasele harjumuspärane maitse või koostisosa.

“Tänavu tõime turule verivorsti, millele annavad maitset ja tummisust röstitud kaerahelbed ja see tuttavlik kooslus töötab ülihästi ning on tarbijate poolt hinnatud,” tunnustab Laande tootearendajate tööd.

Ta möönab, et eelmise aasta uudistoode Kanepi verivorst oli küll mõneti riskantne valik, aga kuna kanepiseemned selles vorstis on kooritud ja pole hamba all tuntavad, siis kuulub vorst samuti pigem klassikaliste verivorstide hulka ja sellest kujunes tõeline müügihitt.

“Kanepi verivorsti müüsime eelmisel aastal enam kui ühtki teist verivorsti kogumahus 35 tonni ning ei juhtu just sageli, et tööstus lihtsalt ei jõua nii palju toota, kui nõudlust on,” sõnas Laande.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare